Viimsi Rannarahva Muuseum

Rannarahva muuseumis on alanud Kirovi toa kokkupakkimine ning senisel kujul seda väljapanekut enam näha ei saa. ⛵

Osad esemed liiguvad kõrvaltuppa, ülejäänud esemed jäävad muuseumi hoidlatesse.
Täname kõiki, kes on näitust aastate jooksul vaatamas käinud. Kirovi tuba leiab peagi uue kasutuse.

Tuletorn, mis oli omal ajal uue valgustehnika teerajaja.💡

Keri tuletorn asub samanimelisel püsielaniketa väikesaarel Pranglist umbes kuue kilomeetri kaugusel põhja pool. Esimene puidust tuletorn alustas seal tööd 1724. aastal. Praeguse torni kivist alaosa valmis 1803. aastal ning selle kohal olnud puidust torniosa asendati 1858. aastal Peterburis valmistatud punase metalltorniga.

Keri tuletornis katsetati 1803. aastal Tsaari-Venemaal esimest korda uut valgusseadet, mis koosnes 16 vaskreflektoriga kanepiõlilambist. Katse osutus edukaks ning juba järgmisel aastal soovitati kõik riigi tuletornid samale valgustehnikale üle viia. Aastatel 1907–1912 töötas torn aga saare maapõuest saadud maagaasil ning oli sel ajal ainus selline tuletorn maailmas.

Tänapäeval töötab Keri tuletorn päikese- ja tuuleenergiaga. Ühtlasi on tuletorn riikliku kaitse all arhitektuurimälestisena.

Allikas: Eesti Tuletornide Selts
Pilt: Rannarahva muuseum

🌊 Naissaar oli Tallinna poole sõitvatele laevadele orientiir juba sajandeid enne esimese tuletorni ehitamist. 🌊
Meresõidul aitas kurssi määrata saare kõrge metsamassiiv ning hiljem ka saarele rajatud sihtmärgid. Esimene puidust tuletorn valmis Naissaare põhjatipus 1788. aastal.

Fotol on 1849. aastal ehitatud Naissaare paekivist tuletorn. Valgeks värvitud torn oli 38 meetrit kõrge ning selle sees kulges kivist keerdtrepp. Tuletorn näitas meresõitjatele teed kuni 1941. aastani, mil Nõukogude väed selle hävitasid.

Praegune punase ja valge triibuline raudbetoonist tuletorn ehitati 1960. aastal. 45-meetrine torn on meremärgina kasutusel tänaseni. ⚓

Allikas: Eesti Tuletorni Selts
Foto: Rannarahva muuseumi fotokogu

Suvi on mõnusalt hoos ja rannas võiks veeta lausa terve päeva! ☀️

Kuna aga ilmateade lubab nädalavahetuseks pilvist ja vihmast ilma, tule rannailma pikendama Rannarahva muuseumi näitusele „M nagu meri“. Meil jagub rannatoole ning kauneid vaateid liivasele rannale ja suvisele merele. 🌊

Oleme avatud sel laupäeval, 18. juulil kell 12–17.

Tavapärased lahtiolekuajad:
E- R kell 10–17
Iga kuu 3. laupäeval 12–17

Kohtumiseni Rannarahva muuseumis!

Täna on heinamaarjapäev.🌿🌾

Rahvakalendri järgi kehtisid sel päeval mitmed töökeelud, eriti naistele. Mõnel pool oli ka heinatöökeeld, kuid peale heinamaarjapäeva algas suur heinategu.

Rannarahva muuseumi näitusel „Unustatud tööd ja tööriistad“ kohtab mitmeid põllutööriistu, mida hoiti hoolega ja anti edasi põlvest põlve. Eesti vanimad heinatööriistade leiud pärinevad juba 1. aastatuhande keskpaigast.

🌾Milliseid põllutöövahendeid muuseumi väljapanekust leiab?

Näitusel saab näha sirpe, sõnnikuharke, künakirvest, aga ka kartulipulka, kartulikiksi ja palju muud.

Tule kohapeale ning vaata, mis töövahendeid oled ise kasutanud ning millised vajavad lähemalt uurimist.

Pildid: Rannarahva muuseumi fotokogu

⚓️ Täna, 25. juunil on rahvusvaheline meremeestepäev! ⚓️

Meremehe amet on üks maailma vanimaid ja vastutusrikkamaid elukutseid. See nõuab julgust, teadmisi ja vastupidavust ning valmisolekut teha tööd tingimustes, mis ei ole alati lihtsad ega etteaimatavad.

Head rahvusvahelist meremeestepäeva kõigile, kelle elu ja töö on merega seotud! 🌊

Fotol Käsmust pärit meremehed kaubalaeval "Maria" (Rannarahva muuseumi fotokogust).

Kas teadsid, et Rannarahva muuseumi hoones käis koolielu üle poole sajandi? 🏫

Aastatel 1926–1980 töötas rootsipunases puidust majas Viimsi vallakool. See koolimaja valmis ajal, mil 19. sajandist pärit vana kool oli jäänud kitsaks ja ajale jalgu.

Koolis käis vilgas elu: tegutsesid näitering, laulukoor ja hiljem ka mandoliiniorkester. Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad hoolitsesid ühiselt kooliümbruse eest ning koolimajast kujunes oluline valla seltsielu keskus.
Keerulised ajad jätsid majale samuti oma jälje. 1941. aastal oli Viimsi vallakool küüditatavate kogumispunkt ning Teise maailmasõja ajal kasutati seda ka kasarmuna.

1980/81. õppeaasta jäi selles majas viimaseks. Hiljem renoveeriti hoone muuseumiks.

Pildid: Erlend Štaub; Rannarahva muuseumi fotokogu

✨ Rannarahva muuseum on hubane kohtumispaik igaks tähtpäevaks ✨

Muuseumimaja miljöö aitab ellu viia kõige erilisemad ja meeldejäävamad sündmused – olgu selleks aastapäev, sünnipäev, kokkutulek või miks mitte ka koolitus või seminar.

Vaata meie kodulehelt lähemalt, milliseid võimalusi saab Rannarahva muuseum sinu sündmuseks pakkuda 🎉 www.rannarahvamuuseum.ee