Heidy Purga

Täna tähistatakse sajandi möödumist päevast, mil Eesti valitsus andis siinsele juudi kogukonnale kultuuriautonoomia.

“Juudi kultuuriautonoomia 100” konverentsi avakõnes rõhutasin, et kultuuriautonoomia sajanda aastapäeva tähistamine on oluline mitte ainult juudi kogukonnale, vaid kogu Eesti riigile. See ei ole ainult ühe väikese kogukonna lugu, vaid osa Eesti riigi kujunemisest, väärtustest ja identiteedist. Eesti oli esimene riik maailmas, kes andis juudi vähemusrahvustele võimaluse nii laiaulatuslikuks kultuuriliseks enesekorralduseks.

Hooaja viimases "OP" saates tuli juttu nii kultuuriharidusest, rahvaraamatukogu seadusest, Veneetsia kunstibiennaalist, teatrite rahastamisest kui ka sellest, kuidas ennast kiiretel perioodidel laadida.

Heidy Purga: vahel tundub, et talupojamõistus on riigist kaduma läinud Kultuuriminister Heidy Purga rääkis saates "OP", et tema ametisoleku aeg on olnud täis väljakutseid ja keerulisi kokkuhoiuotsuseid ning vahel tundub talle endalegi, et talupojamõistus on riigist kaduma läinud. Purga sõnul maandab tema pingeid käsi mulda pistes, sest sealt saab ta rahu ja pos...

Eile Brüsselis 🇧🇪 EL kultuuri- ja spordiministrite kohtumisel.

💭 Laual oli palju - uus kultuuri- ja loomesektori toetusprogramm, Venemaa propaganda piiramine Euroopa kultuuriruumis, digitaalne kultuuripärand, sport ja noorte vaimne tervis.
Ja loomulikult rääkisime sellest, mis juhtus Veneetsia biennaalil. Meie seisukoht on, et agressoril ei ole kohta Euroopa kultuuri- ega spordisündmustele.

Kohtusin Euroopa Komisjoni asepresidendi Henna Virkkuneniga. Koos Läti ja Poola kultuuriministritega rääkisime sellest, kuidas säilitada kultuuripärandit ka piiriüleselt.

Tutvustasin Eesti panust Twin It! 3D kampaaniasse, mille raames digiteerisime Läänemere põhjas asuvad ajaloolised (17. sajandist pärit) laevavrakid.

Sest kõik see, mis silmale ei paista, võib märkamatult kaduda.

🇪🇪🇪🇺

Kohtusin Euroopa 🇪🇺 Komisjoni noorte, kultuuri, spordi ja põlvkondade vahelise voliniku Glenn Micallefiga, kes viibis Euroopa päeva puhul Eestis.

💭 Rääkisime Euroopa kultuuripoliitika tulevikust, kultuuripärandi digitaalsest säilitamisest ning sellest, kuidas kaitsta Euroopa väärtusruumi olukorras, kus agressorriiki püütakse järjest enam rahvusvahelisse kultuuri- ja spordikoostöösse tagasi tuua.

Kinnitasin, et Eesti jätkab Ukraina toetamist ning seisab selle eest, et kultuur ja sport ei muutuks vahendiks agressiooni normaliseerimisel.

Pildid: Raigo Pajula

Eesti paviljon on Veneetsia 🇮🇹 kunstibiennaalil avatud. Sel aastal esindab Eestit kunstnik Merike Estna näitusega „Lekkiva taeva maja“.

👉🏼 See on teos, mis ei valminud avamise hetkeks, vaid sünnib ja muutub kogu biennaali vältel külastajate silme all. Novembriks valmib Veneetsias hiiglaslik maal, mille esimesed pintslitõmbed tegi Merike näituse avamisel.

See näitus puudutab väga inimlikke ja olulisi teemasid — kuidas olla korraga kunstnik, naine ja ema ning mitte peita neid rolle üksteise eest, vaid lubada neil koos eksisteerida. Merike loomingus on palju hoolt, julgust ja kohalolu.

💭 Avamisel rääkisin sellest, et täna, rohkem kui kunagi varem, on kunst poliitiline. Samas on kunst alati suurem kui poliitika ja rahvuslikud piirid. Kunst ja kunstnikud peavad jääma vabaks — ainult nii saame jääda tõeliselt iseseisvaks ka meie ise.

🙏🏼 Aitäh, Merike, sinu pere ja kõik need, kes selle erakordse paviljoni sünnile kaasa aitasid. Olen siiralt uhke, et Eesti hääl kõlab tänavu Veneetsias just sellise näituse kaudu.

Pildid: Agne Raceviciute

Kohtusin eile kunstiliikumise PussyRioti asutaja Nadja Tolokonnikovaga. Arutasime samme Venemaa biennaalil osalemise vastu ajal, mil käib täiemahuline sõda Ukraina pinnal. Samal ajal on Venemaa vangistanud ning isegi tapnud mitmeid omaenda kunstnikke ja loovisikud.

📝 Rahvusvaheline kunstiajakiri Ocula (link all kommentaarides) kirjutas Veneetsias toimunud protestidest ja Euroopa riikide vastuseisust. Eesti hääl on Veneetsias kuulda.

Kultuur ei ole sõja ajal neutraalne. Neutraalsuse teesklemine on poliitiline valik.

Slava Ukraini! 🇺🇦🇪🇪

Osalen Veneetsia 61. kunstibiennaalil. Eesti 🇪🇪 paviljoni avamine on kultuuriministrile üks aasta olulisemaid hetki — kahjuks on seekord visiidil ka poliitiliselt laetud taustalugu.

❗️Esimest korda pärast täiemahulise sõja algust osaleb Venemaa Veneetsia kunstibiennaalil. Korraldajad on öelnud, et ei saa Venemaale kuuluva paviljoni tõttu nende osalemist takistada. Säärast otsitud juriidilist argumenti on võimatu mõista. Moraalselt on asi must-valge.

Samal ajal kui langevad pommid Ukraina muuseumitele, sihikindlalt hävitatakse Ukraina inimesi ning kultuuripärandit, ei saa me teeselda, et kunst on poliitikast lahus.

👉🏼 Sel põhjusel kirjutasin märtsis koos 21 Euroopa riigi ministriga ühispöördumise, milles nõudsime Venemaa eemaldamist.
👉🏼 Üleeile tegime viie riigi kultuuriministriga Poola paviljonis biennaali juhtkonna otsuse vastu protesteeriva poliitilise avalduse.
👉🏼 Eile seisime üheskoos Ukraina kultuuriministriga kunstiprojekti “Julgeolekugarantiid” avamisel, milles kesksel kohal sõjarindelt päästetud skulptuur “Origamihirv”.

💙💛 Ja just seetõttu olen ma täna koos meie sõprade ja liitlastega häälekalt siin — Ukraina kõrval, Eesti nimel.

Eilsega sai avatud järjekordne Jazzkaare 🎶 festival, mis juba 37. korda toob kevadesse oma rütmi, helid ja hingamise. Avakontserdiks oli Mingo Rajandi teos "Lady Sapiens", mis andis kogu nädalale võimsa ja mõtestatud alguse.

On rõõm näha, kuidas Eesti 🇪🇪 jazz on üha enesekindlam ja rahvusvaheliselt nähtavam. Jazz õpetab kuulama ja koos looma – seda vabaduse ja vastutuse tasakaalu vajame ka laiemalt ühiskonnas.

👏🏼 Suur aitäh Anne Ermile, Eva Saarele, kogu tiimile, partneritele ja vabatahtlikele, kes selle võimalikuks teevad.

Soovin kõigile inspireerivat ja meeleolukat jazzinädalat – nautigem seda ühist rütmi!

Pildid: Liis Reiman ja Sven Tupits