Signe Riisalo

Kui Madisest sai 2024 aasta kevadel justiitsminister oli minu vastutusel valmis saanud Istanbuli konventsiooni analüüs nõusolekuseaduse vajadusest. Siis toimus ajalooline kohtumine ekspertidega, mida Madis alustas ühemõtteliselt: “Ma ütlen - JAH! Hakkame seadust kirjutama!”
Täna 2 aastat hiljem võttis Riigikogu vastu seaduse kaitsmaks osapooli seksuaalsuhetes vägivalla eest. Ainult vaba nõusolek saab olla seksuaalsuhete eeldus ja alus.

Tänased uudised toovad esile, et esimese lapse sünnitamise ajaks on emade keskmine vanus eelmisel aastal ületanud 30 eluaasta piiri. Ilmselt ei ole võimalik drastiliselt langetada esmasünnitajate vanust oludes, kus ühiskonna ootus on keskendunud hariduse omandamisele ja tööalastele väljakutsetele ning pere loomine on edasi lükatud mh ka julgeoleku riskide tõttu. Siiski on võimalik julgustada noori peresid lapsi saama ja Reformierakonna ettepanek
👉suurendada noorte kuni 28-aastaste esmasünnitajate vanemahüvitist just seda teeb
👉nagu ka järjestikuste sündide puhul vanemahüvitise suurendamine keskmise brutopalga kasvu tempos.

Esmasünnitaja keskmine vanus ületas 30 aasta piiri 2025. aastal sündis Eestis kokku 9105 last ehk 438 last vähem kui aasta varem. Esimest korda kerkis esmasünnitajate keskmine vanus 30 eluaastast kõrgemale, selgub Tervise Arengu Instituudi andmetest.

Ühiskonna lõhenemine on proovile pannud võrdse kohtlemise, sh soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtused, mistõttu vajavad need teadlikku kaitsmist ja järjepidevat edendamist.

👉tahan oma lastele kaitset seksuaalse ahistamise eest, mida hakkab pakkuma nõusolekuseadus

👉tahan 72-tunni reeglit vägivallatseja kodust eemal hoidmiseks

👉tahan vaba otsustusõigust kõigile elada oma elu ilma diskrimineerimiseta

👉tahan mitmekesisuses rikkuse ja võimaluste nägemist

Kui kutsutakse osale Tartu Ülikooli uuringus ja aita muuta ühiskond tolerantsemaks ja toetavamaks!

Ja ta tuleb taas aasta parim festival.
20.-24. mail toimub etenduskunsti- ja kogukonnafestival Erisuste Erinevused 2026, mis toob kokku inimesed, kogemused ja kunstilised vormid, mis avardavad arusaama sellest, kellele kultuur kuulub ja kuidas saab olla ligipääsetav.

Tõeline ligipääsetavus ei ole mitte külalisena osalemine, vaid ise loomine - lava täitmine muusika, laulu ja sõnakunstiga.

Avamine juba homme kell 18.00 Kanuti Gildi saalis. Kohtumispaik homseks!

Veetsin nädalavahetusel 12-tunnise politseipatrulli vahetuse vaatlejana kahe suurepärase politseiametnikuga.
Mida ma nägin?
👉professionaalsust, pidevat enesearengut ja hoolimist
👉koostöö valmidust ja parendamise tahet kainestusmaja, kiirabi, EMO ja linna öömajaga
👉väljakutsete ülekaal sotsiaalse iseloomuga sündmustele, mille lahendamiseks oleks ehk võimalik leida lahendusi kohalikus omavalitsuses
👉väljakutsed eranditult seotud alkoholiga
Aitäh Evelyn ja Marcus🙏

Vikerraadio reporteritunnis arutlesime hooldekodude teemal.
Minu seisukoht on lihtne ja kindel
👉avalikul sektoril ei pea olema lihtne
👉sotsiaalteenused peavad olema inimeste jaoks, kvaliteetsed ja ka hinna poolest kättesaadavad
👉fakt on et reformi tulemusel langes inimese omaosalus hooldekodus 80% ca 50%
👉Käesoleval aastal on reformi tulemusel kohalikel omavalitsustel kasutada 70,2 miljonit eakate hoolekandele
👉see on 6% rohkem kui mullu

s.err.ee

Mõned minu mõtted naiste ja meeste võrdse töötasu teemal Postimehe vahendusel.

Riisalo: meil on ainulaadne tehnoloogiline abivahend - palgapeegel Sotsiaalkaitseministri rollis oli Euroopa ministrite kohtumisel minu töölaual ka palkade läbipaistvuse direktiivi ettevalmistamine. On ebaloogiline ja ebaõiglane, et sama panuse eest makstakse naistele madalamat tasu. Teame, et naiste tööpäev ei lõpe enamasti töökohalt lahkumisega, sest pe...

Sotsiaalkaitse ministri rollis oli Euroopa ministrite kohtumisel ka minu töölaual palkade läbipaistvuse direktiivi ettevalmistamine. On ebaloogiline ja ebaõiglane sama panuse eest tasustada naisi madalamalt. Teame, et enamasti ei lõppe naistel tööpäev töökohalt lahkumisel, sest pere ja lastega seotud kohustused algavad just siis kui tööpäev läbi.

Sellele vaatamata on sooline palgalõhe ehk samaväärse töö eest makstav töötasu Eestis naistel 13,2% madalam (Statistikaameti andmed 2024). Tõsi edenemist on olnud kui vaadata 2017 aasta andmeid, siis oli palgalõhe 20,9% (Statistikaamet).

Juba ülehomme avaldab Statistikaamet 2025 aasta andmed ja loodan südamest, et naiste positsioon on paranenud.
Alates 2004 aastast on Eestis Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis muuhulgas reguleerib ka palgalõhet. Sagedasti ei piisa seadusest ja tuleb kasutada tugevamaid nügimismeetmeid. Oleme toetanud tööandjaid mitmekesisuse ja peresõbraliku tööandja koolituste ja märgiste väljaandmisega, Euroopas ainulaadse tehnoloogilise abimehega - palgapeegel. Ka see ei ole piisavalt aidanud.
Nüüd siis palkade läbipaistvuse direktiiv, mis on kogum naisi tööturul toetavatest meetmetest.
Neidsamu meetmeid on võimalik ka meie oma seadustega kehtestada:

👉 Töölepinguseadusesse (TLS) lisatakse tööandja kohustus töötasu suuruse määramisel tagada naiste ja meeste võrdse või samaväärse töö võrdne tasustamine;

👉 TLSi ja Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse nõue, et töölesoovijale tuleb enne tööintervjuud anda töötasu või töötasuvahemiku info. TLSi sätestatakse, et Tööinspektsioonil on selle üle järelevalve õigus;

👉 TLSi lisatakse keeld tööle kandideerimisel küsida varasema töötasu kohta;

👉 TLSi lisatakse keeld tööandjal takistada töötajal jagamast iseenda töötasu suurust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on just sellised ettepanekud saatnud kooskõlastusele, mis moodustavad enamuse direktiivi sisust.

Eilsel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil leppisime kokku, et lisame need muudatused menetluses olevale Töölepingu seadusele ja tagame vähemalt selles mahus naiste kaitse tööturul juba sellel kevadel.