Rapla Rahvakool

💙 Palju õnne, Eesti! 💙

Taasiseseisvumise aastapäeval vaatame arvude kaudu tagasi 1990. aastate algusesse ja võrdleme toonast Eestit tänasega. Kui palju on 35 aasta taguse ajaga muutunud Eesti rahvaarv, pere- ja tööelu ning ettevõtlus?

Milline muutus on Sinu jaoks kõige üllatavam?

🔎 Uuri kujunduselt ja loe juurde meie kodulehelt.

Võidupüha pealinn Rapla – sinimustvalge lehvima! Mõne nädala pärast tähistame võidupüha – päeva, mis meenutab meie rahva vaprust, vabadustahet ja võitu vabadussõjas. Tänavu on sellel päeval Raplal eriline au ja vastutus, sest just meie linn on…

💗 Head emadepäeva kõigile vägevatele emadele!

👩🏻‍🍳 Räägitakse, et emad peavad mitut ametit korraga – hommikul ollakse kokk ja logistik, päeval õpetaja ja suhtekorraldaja, õhtul õde, koristaja ning vahel ka lihtsalt professionaalne kadunud soki otsija. 🧦

🤱 Statistika järgi elab Eestis 424 142 ema. Kui kõik need ametid päriselt töölepingusse kirja panna, oleks CV päris muljetavaldav. Kõiki neid ameteid kindlasti täiskohaga teha ei jõuaks, aga uurisime palgarakendusest nende keskmisi palku.

💗 Emad, mis ameteid te veel peate?

Tunnustame tublisid!

🩷Täna tähistatakse rahvusvahelist kiusamisvastast päeva ehk roosa särgi päeva, et näidata toetust kiusamise vastu astujatele.
🩷Alguse sai see 2007. aastal Kanadast, kui kaks noormeest astusid
välja kiusatud kaaslase kaitseks, kandes roosat särki. See päev tuletab meelde: kiusamise vastu ei seisa ainult üks inimene, vaid terve kogukond.
🩷Iga märkamine, sõbralik sõna, kaasamine ja julge sekkumine aitab luua keskkonda, kus kiusamisel on raskem tekkida ja püsima jääda. Kui oleme teineteisele toeks, ehitame suhteid, mis kaitsevad, siis anname selge sõnumi, et igaüks väärib austust, turvatunnet ja kuuluvust.
🩷Kingi teistele ja endale täna sekund, minut või tund, et muuta meie elu paremaks ja
rõõmsamaks.

📰 Lugemissoovitus!

👉 Laste ja noortega töötamine on privileeg, millega kaasneb suur vastutus. Kuidas saame paremini ennetada olukordi, kus lastega töötavad inimesed võivad kujutada ohtu laste heaolule ja turvalisusele? Milline on riigi, tööandjate ja teiste osapoolte roll laste turvalisuse tagamisel?

Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika osakonna nõunik Martti Martinson kirjutab, miks vajab lastega kokku puutuvate isikute taustakontrolli süsteem laiemat arutelu ning mida võiks Eesti õppida Austraalia kogemusest.

Loe artiklit Delfist, link kommentaarides⤵️.

TERVIS- vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu ühtsus

Arstiteaduse esimese kursuse tudengid saavad esimeste teadmiste hulgas selgeks ka TERVISE MÕISTE.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni kohaselt on tervis TÄIELIKU FÜÜSILISE, VAIMSE JA SOTSIAALSE HEAOLU SEISUND, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. See 1948. a vastu võetud põhimõte rõhutab, et tervis on enamat kui lihtsalt haiguste puudumine, hõlmates laiemat heaolutunnet.

WHO tervise definitsiooni peamised aspektid:
• FÜÜSILINE heaolu: Keha toimib normaalselt, haiguste puudumine.
• VAIMNE heaolu: Psüühiline tasakaal ja toimetulek.
• SOTSIAALNE heaolu: Võime suhelda ja ühiskonda panustada
Seega rääkida võib füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest heaolust, ent asjatundmatu on rääkida füüsilisest, vaimsest või sotsiaalsest tervisest.

Edasiste õpingute ja karjääriredelil ametikohtadele asumise järel on meditsiinis tähelepanu all tervise füüsiline komponent (ravimid, ravivõtted jms). Samas vaimse ja sotsiaalse heaolu olukord jääb rahuldavaks peetavast kaugele. Psüühika on üpris hell. Psühholoogid peaksid tundma terve inimese psüühikat – psüühilisi protsesse, psüühilisi nähtusi ja seisundeid. Paraku pole psühholoogidel ettevalmistust inimese, elu ja elukeskkonna ehk terviku tundmiseks. Psühhiaatrid oskavad nimetada psüühikahälbeid kolleegidele arusaadavas vormis, panna diagnoosi ja määrata (enamasti medikamentoosset) ravi. Nii psühholoogidel kui psühhiaatritel oleks haigestumise põhjuste tuvastamiseks vaja tunda ka sotsiaalpsühholoogiat ja sotsioloogiat.

Nii nagu arstiõppes on alusaineteks anatoomia, füsioloogia ja histoloogia, peaks õpetajate, aga ka kõigi teiste inimestega tegelevate ning inimesi mõjutavates valdkondades tegutsejate ettevalmistuses olema alusaineteks psühholoogia, sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia. Kõigile oleks vaja ka teadmiseid psüühika- ja käitumishälvete ning nende võimalike põhjuste märkamiseks.

Tänapäeva infoühiskonnas ON IGAL KODANIKUL VAJA ORIENTEERUDA inimsuhetes, suhtlemises-kohtlemises ja suhtetoimetes. Eluks ja ametiks vajalikke teadmiseid lisavad põgus filosoofiaalane ja kultuurialane ettevalmistus ning ELUKESTEV TÄIENDÕPE.
Kõik avaliku sektori otsustajad, saadikud, nõunikud ja ministrid peaksid enne vastavale ametikohale kandideerimist tõestama avaliku eksamiga, et valdavad inimeste tervist mõjutavate tegurite süsteemi.
Avaliku sektori otsustaja võib olla niisama ohtlik nagu relvaomanik, autojuht, ohtlike ainete käitleja. Ei ole vaidlust, et ülalmainitud valdkondades tegutsejad vajavad lisaks tõhusale järelvalvele ka perioodilist tervise- ning teadmistekontrolli.

Minister või saadik võib küll omada FORMAALSET ÕIGUST otsustada, kuid kui ta ei valda inimese käitumise ja tervise tegureid ega suuda ette näha, ära tunda oma otsustega (või otsustamata jätmisega) kaasnevaid tagajärgi, ei oma ta MORAALSET ÕIGUST kasutada formaalset otsustusõigust.

Madal sündivus, väljaränne, enesetappude, surrogaatide (alkohol, tubakas, uimastid) kasutajate suur osakaal ISELOOMUSTAVAD RIIKLIKE OTSUSTAJATE TEGEVUSSÜSTEEMI. TEGUTSETAKSE INIMESTE TERVISE ARVELT.

TERVIS ON TERVIK, millel on vaimne, füüsiline ja sotsiaalne komponent. Kui kasvõi üks on viletsal tasemel või tähelepanu alt väljas, ei saa rääkida tervest inimesest. Seetõttu näiteks väljendi „vaimne tervis“ kasutamist ei saa pidada rahuldavaks.

KÄSITADA TULEB TERVIKUT, IGA MITTESÜSTEEMNE KÄSITUS ON RAISKAMISE VORM. Suuri sõnu võib teha ja aega, energiat, raha kulutada- seda aga näimiseks, mitte terve inimese seisundi saavutamiseks.

Loe lähemalt tervisest „Elanikust kodanikuks“ pt 2.4. - https://vooglaid.org/raamatud/elanikust-kodanikuks/elu/