BonEssensa

Hei armas!

Tühistasime juuli lõppu plaanitud naisteretriidi praegu ära, et sellega varsti veelgi paremal kujul välja tulla. Praegu olid elul meie jaoks lihtsalt veidi teised plaanid ning juba juulis vaatame edasi, milline on see imeline asukoht, kus teha midagi veel ägedamat, kui see, mida plaanisime.

Stay tuned!

Kuhu on kadunud meie märkamine ja elementaarne empaatia? 🤔

Viimased nädalad on minu jaoks olnud emotsionaalselt ja füüsiliselt väga silmiavavad. Liigun rebenenud kõõluse tõttu ringi kas karkudega või tugevalt longates, ülimalt aeglaselt ja ilmselgelt haavatavalt. Iga vale liigutus või kukkumine tähendaks minu jaoks praegu ränka traumat. Ja see, mida ma liikluses, poodides ja tänavatel kogenud olen, teeb mind lihtsalt kurvaks ja ausalt öeldes šokeerib.

Ma elasin vist seni roosade prillidega, uskudes, et hoiame ja märkame üksteist. Reaalsus on aga hoopis teine. Mind on viimase aja jooksul korduvalt sõna otseses mõttes tõugatud (ime, et püsti jäin!), trügitud järjekordades ette, jalale astutud ja ignoreeritud vöötrajal.

Mis mind aga kõige enam rabas: minu isiklik statistika näitab, et kõige hoolimatumad on olnud just (noored) naised. Need, kellelt ühiskonnana ootaks just intuitiivselt rohkem empaatiat ja hoolivust. Ja kõige hullem on see, et nad ei olnud ninapidi telefonis – nad vaatasid ringi, silmad lahti, nägid mind... ja otsustasid ikkagi täielikult ignoreerida… Täna nt kassajärjekorras üks lausa hüppas ette ja müüja lasi sellel juhtuda… ja siis sekkus karma, sest ta maksed ei läinud läbi 🙈

Me räägime tihti ühiskonna kapseldumisest, aga see on midagi enamat – see on teadlik, silmad lahti hoolimatus. Naised, kellest paljud on ka emad. Või tulevased emad. Kui meil tänaval kõndides on suva teistest, kellele otsa tormatakse või peale astutakse, siis milliseid väärtusi me oma lastele edasi anname? Kodu on ju noorte peegel ja pole imestada, et maailm on täis läbipõlemist, stressi ja kalkust.

Ma ei taha kedagi rünnata, vaid lihtsalt panna meid korraks mõtlema, seisatama ja märkama. Märgake inimesi enda ümber, sh kes liigub aeglaselt ja vbl abivahenditega. See ei ole koht, kus oma kiirust ja osavust näidata. See räägib sinust rohkem kui minust. Mida annab see trügimine, tõukamine, ignoreerimine? Kas tõesti ollakse nii katki, et siis hakkab parem olla ja ego saab hetkeks buustitud? Me ei tea ju kunagi, millal me ise võime olla need, kes vajavad teiste abi, pikemat kannatust ja turvalist ruumi.
Hoidke ennast ja hoidke teisi, nii on kõigil oluliselt parem olla ❤️

Universumi screenshot ehk lugu sellest, kuidas hommikukohv muutus maagiaks ☕️✨

Istun rahulikult, naudin oma hommikukohvi ja kuulan taustaks podcasti nartsissismist ja keerulistest suhetest. Sügav, intensiivne teema.
Ja siis juhtub SEE.

Miski suunas mu pilgu telefoniekraanile – 11:11. Täpselt samal sekundil hakkab akna taga kukkuma kägu. 🕊️

See ei kukkunud rütmiliselt, et eluaastaid kokku lugeda, vaid hoopis etappide kaupa. Ja tegelikult polnudki vaja midagi lugeda. Sõnum oli ilma numbritetagi selge. See oli nagu universumi äratuskell, mis ütles: "Nii, vaata korraks sellest ekraanist ja teiste lugudest välja. Märka, kus sa PRAEGU oled."

Kogu see kosmiline ajastus tõi mind hetkega tagasi olevikku. Hõikasin üle maja oma mehele: "11:11 ja I love you!" ja tema hõikas tagasi. ❤️🥰

Vahel on meil vaja väikest kägu akna taha ja maagilist kellaaega, et tuletada meelde: hoolimata sellest, kui keeruline või tormiline on maailm meie ümber - kõige olulisem on see, mis meil on siin ja praegu. Puhta armastuse energia ja üks meeletult hea hommikukohv.

Kas teil on ka viimasel ajal mingeid "märke" või veidraid kokkusattumusi silma jäänud? 👇
#1111

Meie elu on meie endi looming – iga viimne kui detail. Täna olin täielikus loomisvaibis – sellises, kus unustad kõik muu ja lased infol lihtsalt läbi enda voolata ja kirjutad…. Tundide kaupa… 🦅

Tean juba, et sellest on sündimas midagi ülimalt sügavat, raputavat ja brutaalselt ausat. Midagi, mis paneb peeglisse vaatama ja mugavustsoonist välja astuma. Midagi, mis raputab mehi ja vpaneb nad mõtlema ja tundma. Sest täna sündisid koodid, mis hakkavad elusid muutma…

Kui juhe on õhtuks koos, aga süda on täis sügavat rahulolu, siis tead, et oled teinud hingetööd.

Stay tuned... BonEssensa uued kaardid on valmimas. 🗝️✨

Miks vahel on nii, et õppetunnid jäävad samaks, kuigi näitlejad su elus vahetuvad?🎭

Tänahommikune kohv tõi kaasa ühe valusa tõdemuse, mis paljusid puudutab ja mida peegeldasin ka ise aastaid ja aastaid:

meie ümber on nii palju õnnetuid inimesi ja see levib nagu epideemia. Õnnetu inimene, õnnetu suhe, õnnetu partner, õnnetu laps jne jne. Miks? Sest meis kõigis on peidus valu, traumasid, midagi, mis juhtus ja jättis jälje. Ja enamus meist ei oska või ei taha neid varjusid näha…

Kui su elu on lappes, on lihtne näpuga näidata. Süüdistada partnerit, minevikku või maailma. Aga tõde on see, et keegi teine ei saa seda tööd sinu eest ära teha. Seni, kuni me laseme oma sisemisel lapsel jonnida ja egol troonil istuda, ei muutu tegelikult midagi… Kahjuks.

Mõnikord saadab elu meie teele inimesi, kes raputavad meid nii põhjalikult läbi, et meil ei jää muud üle, kui see tee ette võtta. Aga see ei ole kiirtee. See on tee. Ja see saab olema selline, nagu sina selle kujundad oma valikutega.

Ja siin on üks suur "AGA", millest sageli ei räägita:
Kui sina hakkad endaga tööd tegema, ei muuda see automaatselt su partnerit. Sa ei saa kedagi teist "terveks teha". Ja sellest võib tekkida sügav, valus ebakõla ehk dissonance – sa tunned, et räägite järsku täiesti eri keeltes. Sinu areng võib suhte hoopis kõikuma lüüa, sest vanad mustrid, mis teid koos hoidsid, enam ei tööta.

Ja siin sõltub kõik sellest, mida SINA valid:
✨ Kas sa valid edasiliikumise, mis toob kerguse ja lahendused (isegi kui see on valus ja viib lahku)?
✨ Või jääd sa mugavustsooni, kus näod su ümber küll vahelduvad, aga õppetunnid jäävad täpselt samaks?

Muutus algab sealt, kus lõpeb süüdistamine ning ootamine, et keegi teine muutuks, ja algab isiklik vastutus. Raske? Jaa, alguses ongi. Aga kergus, mis pärast seda tuleb, on seda väärt. ✨

Kuidas sinul on – kas oled kogenud seda hetke, kus su enda kasv on tekitanud suhtes ebamugava ebakõla? Kuidas sellest läbi tulid? Muide, juba juulikuus ootame armsaid naisi endaga suvisele retriidile, kus tegeleme ka suhteteemadega ja seda just läbi enda perspektiivi. Uuri edasi siit 👇🏼

https://bonessensa.ee/uritused/retriit/

RETRIIT - BonEssensa HINGE OAAS EKSKLUSIIVNE RETRIIT NAISELE: SINU TEEKOND SÜGAVASSE ENESEARMASTUSSE, VABADUSSE & OMA VÄESSE 24. - 26. JUULI | HINGE TALU, LÄÄNEMAA BRONEERI OMA

Kas tead, milline on ehteestlaslik lähenemine? Vaikus. Nagu midagi ei toimuks… Samas pinna all kõik keeb… keegi on vbl trigerdatud, keegi sügavalt liigutatud, keegi sai vbl elu suurima taipamise või initsiatsiooni…

Miks? Sest see info on nii võimas ja see käib meie kõigi kohta ja sellep see ka sügavalt puudutab, aga eestlasena sa ei ütle midagi, lihtsalt loed vaikuses. Miks ma seda nii ütlen? Sest selle postituse statistika näitab mulle seda, keset seda karjuvat vaikust on seda loetud sadu ja sadu kordi… 🤗🫶🏼✨

Mis juhtub suhte polaarsusega, kui mehelik ja naiselik energia tasakaalust välja lähevad? ⚖️✨

Me võime rääkida pühast naiselikkusest, suhete dünaamikast ja kosmilistest liitudest lõputult, kuid tegelik tõde ja suurimad õppetunnid tulevad alati läbi argipäeva. Läbi kõige lihtsamate eluliste olukordade.
Suhete purunemiseks ei pea alati toimuma mingi ilmatu suur pauk, reetmine või katastroof. Sageli piisab hoopis märkamatust, vargsi hiilivast hääbumisest ja tasakaalutusest mingi aspekti osas. Väikestest igapäevastest momentidest, kus mehelik ja naiselik printsiip enam teineteist ei toeta.

Kui naine ei tunne end suhtes alateadlikult 100% turvaliselt, kaitstult ja hoituna, lülitub tema süsteem automaatselt ümber ellujäämisrežiimile. Kui mehelik pool loovutab oma väe – ei võta vastutust, ei kehtesta piire välismaailmaga ega loo emotsionaalset kindlustunnet –, on naine sunnitud selle tühja ruumi ise täitma.

Naine astub mehelikku energiasse: hakkab organiseerima, kaitsma, kontrollima ja lahendama.
Kuna see ei ole naise loomulik olek, vaid sunnitud turvis, tekitab see süsteemis tohutu konflikti. See väljendubki sageli "tujukuse", rahulolematuse või pideva nurisemisena.

See ei ole iseloomuviga – see on hinge protest selle vastu, et sa pead olema mees mehe kõrval.

Nii sünnib sügav dissonants kahe inimese vaimsel teel. Kahe hinge vahel, kes võivad teineteist sügavalt armastada. Luuakse dünaamika, kus mehelikul poolel pole ruumi väestuda ja naiselikul poolel pole ruumi pehmeneda, usaldada ning voolata.

Energiat ei saa petta – kui igapäevane mikrodünaamika suunab meid joondumisest eemale, siis hinged tunnevad selle ära ja tekib kaugenemine.

Mõnikord on suhte lõppemine hoopis enda ja oma Jumaliku tee valimine, armastus iseenda ning Jumala vastu – teadvustamine, et me ei saa lubada oma eluteel luua keskkonda, mis meid meie teel ei teeni, vaid hoopis kahjustab.

Niipea kui sellest disbalansist välja astuda, algab tervenemine. Kui me ei pea enam oma mehelikku energiat raiskama välise maailmaga sõdimiseks, saame ankurdada oma sisemise meheliku poole (kaitse, struktuuri ja usalduse) enda sisse.
Sündida saab Sisemine Liit. See on see püha ja turvaline sadam iseeneses, kus su sisemine mees kaitseb su sisemist naist, lubades sul lõpuks ometi olla oma pehmes, loovas ja vabas naiselikkuses. 🤍

Kas oled oma elus märganud, kuidas suhte mikrodünaamikad ja rollide tasakaalutus võivad su enesetunnet ja tervist mõjutada? 🕊️🌿🔮

"Sa võid püüda mind solvata ja murda, aga ma ei murdu. Ma tõusen veelgi tugevamalt oma väesse ja joondusesse Kõrgemaga." 🔥✨

See teadmine tabas mind täna täiesti ootamatult, keset argiseid toimetusi. Ja ma tundsin seda iga oma keharakuga 🫶🏼 Ma ei ole enam see naine, kes ma olin 1, 2 või 3 aastat tagasi…

Minu viimane suhe on olnud minu elu suurim õpetaja. Peegeldaja. Vahel armutu. Enamasti mega hea. See on olnud koht, kus õppisin transformeerima valu ja hirmu puhtaks jõuks ning väeks. Õppisin tervendama oma haavasid. Õppisin, et tõeline loomine algab siis, kui sa keeldud olemast ohver. Sa tõused. Mitte miski ei murra sind, vaid kasvatab ja tõstab. Ja see vägi ei ole midagi unikaalset ainult minule – see vägi on MEIS KÕIGIS olemas. Me peame end vaid tingimusteta armastama ja iga kui viimse rakuni vastu võtma, siis saame kogeda ka seda head, mis elul meile tegelikult varuks on. Kõigi nende varjude, haavade, piiravate uskumuste, põlvkondade taaga jmt taga peidus... 🙏🏻🫶🏼

Ma tean, mis tunne on olla murdumispunktis. Ja ma tean, mis tunne on sealt fööniksina tõusta.
Ja kohe-kohe tuleme me välja millegagi, mis aitab ka teistel luua, tõusta ja väestuda puhtast puhtamas energias. Sest me kõik oleme loodud elama oma väes ja armastuses, me KÕIK oleme seda väärt ja nüüd me teemegi seda 🫶🏼✨🌿

Mis juhtub suhte polaarsusega, kui mehelik ja naiselik energia tasakaalust välja lähevad? ⚖️✨

Me võime rääkida pühast naiselikkusest, suhete dünaamikast ja kosmilistest liitudest lõputult, kuid tegelik tõde ja suurimad õppetunnid tulevad alati läbi argipäeva. Läbi kõige lihtsamate eluliste olukordade.
Suhete purunemiseks ei pea alati toimuma mingi ilmatu suur pauk, reetmine või katastroof. Sageli piisab hoopis märkamatust, vargsi hiilivast hääbumisest ja tasakaalutusest mingi aspekti osas. Väikestest igapäevastest momentidest, kus mehelik ja naiselik printsiip enam teineteist ei toeta.

Kui naine ei tunne end suhtes alateadlikult 100% turvaliselt, kaitstult ja hoituna, lülitub tema süsteem automaatselt ümber ellujäämisrežiimile. Kui mehelik pool loovutab oma väe – ei võta vastutust, ei kehtesta piire välismaailmaga ega loo emotsionaalset kindlustunnet –, on naine sunnitud selle tühja ruumi ise täitma.

Naine astub mehelikku energiasse: hakkab organiseerima, kaitsma, kontrollima ja lahendama.
Kuna see ei ole naise loomulik olek, vaid sunnitud turvis, tekitab see süsteemis tohutu konflikti. See väljendubki sageli "tujukuse", rahulolematuse või pideva nurisemisena.

See ei ole iseloomuviga – see on hinge protest selle vastu, et sa pead olema mees mehe kõrval.

Nii sünnib sügav dissonants kahe inimese vaimsel teel. Kahe hinge vahel, kes võivad teineteist sügavalt armastada. Luuakse dünaamika, kus mehelikul poolel pole ruumi väestuda ja naiselikul poolel pole ruumi pehmeneda, usaldada ning voolata.

Energiat ei saa petta – kui igapäevane mikrodünaamika suunab meid joondumisest eemale, siis hinged tunnevad selle ära ja tekib kaugenemine.

Mõnikord on suhte lõppemine hoopis enda ja oma Jumaliku tee valimine, armastus iseenda ning Jumala vastu – teadvustamine, et me ei saa lubada oma eluteel luua keskkonda, mis meid meie teel ei teeni, vaid hoopis kahjustab.

Niipea kui sellest disbalansist välja astuda, algab tervenemine. Kui me ei pea enam oma mehelikku energiat raiskama välise maailmaga sõdimiseks, saame ankurdada oma sisemise meheliku poole (kaitse, struktuuri ja usalduse) enda sisse.
Sündida saab Sisemine Liit. See on see püha ja turvaline sadam iseeneses, kus su sisemine mees kaitseb su sisemist naist, lubades sul lõpuks ometi olla oma pehmes, loovas ja vabas naiselikkuses. 🤍

Kas oled oma elus märganud, kuidas suhte mikrodünaamikad ja rollide tasakaalutus võivad su enesetunnet ja tervist mõjutada? 🕊️🌿🔮

Mõnikord tähendab suguvõsa „mustaks lambaks“ olemine hoopis seda, et oled valitud kandma muutust. See ei ole needus, vaid võimalus lõpetada valus ringkäik, mida on põlvest põlve edasi antud.

Ole Sina see, kes rebib need ahelad katki. Kes paneb maha põlvkondade pikkuse trauma raske kivi ja asetab selle asemele oma tütre pähe pärja. Me oleme väärt olema vabad – ja kinkima selle vabaduse edasi oma lastele. 🤍

Foodini
BonEssensa

Hay cargas que viajan silenciosamente de generación en generación. 🪨 Miedos, dolores, sacrificios, formas de vivir… que muchas veces heredamos sin darnos cuenta. Y aunque creemos que “somos así”, muchas veces estamos sosteniendo historias que empezaron mucho antes que nosotros. Pero alguien tiene que animarse a cortar ese peso. ✨ Cuando trabajás lo que te duele, lo que te traba y lo que viene pesando en tu sistema familiar, no solo cambia tu vida. También cambia lo que las próximas generaciones van a recibir. Sanar no es solo por vos. A veces también es para que quienes vienen después no tengan que cargar la misma piedra. 🌿 Y quizás por eso hoy estás sintiendo este llamado. Si sentís que es tu momento… es porque probablemente lo sea 🤍 #ConstelacionesFamiliares #SanacionGeneracional #TrabajoInterior #SanacionEmocional #Autoconocimiento

Elul on ikka vahel kombeks üllatada ja seda tavaliselt kohast, kus me ei oska isegi oodata… Seekord oli see üllatus raamatukaante vahel 🙏🏻

✨Raamatu, mida ma pole aastaid isegi puudutanud, kuid mis jäi hiljuti laoboksis raamatuid otsides silma ja ma tõin ta koju. Peale aastaid raamaturiiulis ja laos kastis kannatlikult ootamist… Sest c’mon, kui selle pealkiri on ‘Köidikuist vabanenud hing’, siis kas saaks olla veel midagi rohkem resoneeruvat ja sümboolsemat kui see sõnum!?

✨ Raamatus, mille ma leidsid, räägib Singer just sellest, kuidas me kogume endasse mälestusi ja emotsioone (samskarasid). See leid on nagu kinnitus universumilt: "Vaata, kui kaugele sa oled jõudnud. Sa oled teinud suure töö ja nüüd on aeg seda kergust nautida."

✨Just praegu, kus ma olen oma elus sellises kohas, vabanenud, enda ja Kõrgemaga sügavas ühenduses? Just need on need hetked, mis tõstavad ja annavad tagasisidet, et me oleme õigel teel ja meil on põhjust olla tänulik absoluutselt kõige eest! Ole ka Sina ja vaata, mis elus lahti rulluma hakkab… 🙏🏻🩶✨