Emor

⚽ Eesti vaatajateni jõuavad tänavuse MMi mängud TV3, Go3 ja Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel. Milliseid mänge vaadati eelmisel nädalal kõige enam?

⚽ Ühtlasi jagame värsket blogiartiklit, mis keskendub Ladina-Ameerika inimeste jalgpalliarmastusele. Näiteks on seal omane, et jalgpalli vaadatakse üheskoos: pere, sõprade, kogukonnaga. Kogu Ladina-Ameerikas on jalgpallil oluline kultuuriline tähendus, emotsionaalne mõju ja ka kaubanduslik väärtus.

Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/ladina-ameerika-maailma-koige-kirglikum-jalgpallipublik/

🎙Kuidas muuta ettevõtte koduleht tehisaru jaoks nähtavaks? Millele keskenduda meediaplaneerimisel? Ja milline on agentuuride kõige õiglasem tasustamismudel? Neil ja teistel turundusteemadel rääkis „Point+“ värskes osas Omnicom Media Group Eesti juht Toomas Tepomes.

🎙Agentuuride kõige õiglasem tasustamismudel võiks tulevikus olla tulemuspõhine, leidis Tepomes. „Ehk me võtame vastutuse, leppides kliendiga kokku, mis see eesmärk on. Mis puudutab lihtsamaid kampaaniaid, siis me oleme veendunud, et suudame teha nii hea plaani, et see toob selle tulemuse ära. Kui see tuleb, siis me võtame oma poti. Kui ei tule, siis jumala eest, ärge makske meile.“ Kas kliendid on selliseks mudeliks valmis, näitab tema sõnul aeg. „Välismaal kõik suuremad grupid on järgemööda teatanud, et nende uus hinnastusmudel on selline.“

🎙SEO-st rääkides tõdes ta, et kuna üha rohkem otsinguid ei lõpe enam klikiga kodulehele, vaid vastused saadakse tehisarult, muutuvad tugev bränd ja usaldusväärne sisu aina olulisemaks. Et ettevõtte veeb oleks tehisarule paremini nähtav, soovitab Tepomes luua sisu, mis vastab küsimustele, mida inimesed tegelikult esitavad. Kasuks tuleb ka mitmekeelne koduleht. Veebilehtedel võib tulevikus olla ka laiem roll. „Alles lugesin ägedat case studyt (juhtumiuuringut) UK-st, kus kohalik telekanal lansseeris platvormi, mis on mõeldud väiksematele ettevõtetele. Paned oma kodulehe, süsteem skännib selle ära, teeb sulle teleklipi ja sa saad selle meedia kohe telesse planeerida. Ma lasin isegi testida, tuli täitsa viisakas: ta tegi selle ise valmis, pani sinna muusika ja sa said ka prompti muuta.“

🎙Meediaplaneerimisel soovitab Tepomes keskenduda võimalikult laiale katvusele ning kohandada sisu iga kanali jaoks eraldi. „See formaat, mis sul on teles, TikTokis ja veebibänneril, peaks olema erinev. Sa ei saa lihtsalt copy-paste’ida ja panna sama slogan’it igale poole ja arvata, et see töötab.“ Tähelepanuta ei tohiks jätta ka uusi kanaleid. „Näiteks Reddit on hea näide. Meie esimesed Redditi kampaaniad olid väga heade tulemustega.“

🎙Juhtimisest rääkides märkis Tepomes, et tugeva meeskonna alus on inimesed, kes suudavad omavahel hästi koostööd teha. Ka väga hea spetsialist, keda kliendid hindavad ja armastavad, ei tohiks tulla ülejäänud meeskonna arvelt. „Isegi sellisel juhul ei kaalu üks inimene üle kahekümne inimese heaolu.“

🎙Täispikas episoodis jagas Tepomes soovitusi, milliseid valikuid turundajana teha, kui meediaeelarve on 1000 eurot. Juttu tuli ka müügitööst, Google’i kontori külastamisest ning sellest, kui erineval tasemel on Eesti ettevõtete turundusmõõdikud. Lisaks kuuled, kuidas jätta turundajana võõrale inimesele esimese kõnega nii tugev mulje, et saada hiljem tööpakkumine.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/toomas-tepomes/

🔷 Esimest korda meie toidubrändide uuringu kümneaastases ajaloos tõusis Eesti meeldivaimaks toidubrändiks Maks & Moorits. Aastaid kindlalt liidripositsiooni hoidnud Kalev jäi tänavu teisele kohale ning kolmandaks tõusis Alma (Valio). Meeldivamate brändide esiviisikusse mahuvad veel Merevaik (Tere Piim), mis on läbi uuringu püsinud tugeval positsioonil, ning Fazer Eesti, mis nii kõrgele kohale kerkis esmakordselt.

🔷 Emori uuringueksperdi Katrin Männaste sõnul on toidubrändide eelistus jagunemas brändide vahel aasta-aastalt ühtlasemalt ning ka kõige meeldivama brändi tiitlile on konkurents varasemast pingelisem. „Üldiselt kalduvad Eesti inimesed jätkuvalt eelistama kohaliku taustaga, siinsele turule suunatud traditsioonilisi brände,“ rääkis Männaste, lisades, et erandiks on näiteks Fazer ja Kārums.

🔷 Noorte jaoks meeldivaimate brändide seas on enam maiustuste, snäkkide ja jookide brände. Naiste lemmikute hulgas on rohkem piimatoodete brände, meeste seas paistavad silma joogid ja lihabrändid. Mitte-eestlaste veerandsaja meeldivama brändi seas hakkab silma suurem rahvusvaheliste brändide osakaal, eestlaste lemmikute hulgas on seevastu esindatud ka veidi väiksemad kohalikud tootjad nagu Rõngu Pagar, Nopri Talumeierei ja Matsimoka.

Palju õnne kõigile etteotsa jõudnud brändidele ja palju rahulolevaid kliente ka edaspidi! 💙

Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/toidubrandid26/

🔷 Meie kontoris oli täna hommikul mõnus sumin ja arutelu, sest Turundajate Liit hommikuseminari raames kutsusime omale külla Eesti turundusmaastiku tegijad. Pakkusime andmeampse Balti tarbijaturu trendide ja Eesti turunduspraktikate uuringust.

🔷Meie uuringujuht Aivar Voog keskendus pikemalt tarbijate kindlustundele. Kui kuni 2020. aastani oli Eesti, Läti ja Leedu tarbijate kindlustunne väga sarnane, siis koroonapandeemia alates tulid sisse erisused. "Kõike äkilisema reaktsiooniga oli Läti, aga see taandus. Pandeemiast tuli kõige kiiremini välja Leedu. Ukraina täiemahuline sõda tekitas juba suure vahe sisse. Eesti ja Läti tarbijate kindlustunne langes oluliselt, leedukate oma jäi suhteliselt stabiilseks," kommenteeris Voog. Eestis tulid veel maksutõusude otsused ning meie tarbijate kindlustunne on kolme riigi võrdluses praegu madalaim. "Kui vaadata tarbijate kindlustunnet ja võrrelda seda ettevõtluse esindajatega, siis lõhe on suur," lisas Voog. Ettevõtluse esindajad on märgatavalt optimistlikumad.

🔷 Turunduslektor ja Emori podcasti ”Point” saatejuht Alar Pink jagas Eesti turunduspraktikate uuringu tulemusi. Saime teada, kuidas turundustegevusi planeeritakse ja millised muutused on toimunud turunduseelarvetes. Ta rääkis, et turunduseelarve osa müügikäibest on Eestis palju madalam kui rahvusvahelises võrdluses. "Me pole maailma mastaabis konkurentsivõimelised, kui meil see osakaal on nii väike," märkis Pink. Ta soovitas suurendada kulutusi ka turundustehnoloogiasse. "Mida rohkem tehnoloogiat kasutusele võtta, seda vähem peab tasulises meedias kulutusi tegema. Tehnoloogiakasutust on vähe ja sellepärast me kompenseerime seda ostetava meediaga," tõdes ta.

🙏🏻 Aitäh kõigile osalejatele ja järgmiste kohtumisteni! 👋🏻

🎙Kommunikatsioon on jõudnud ajaloolisse murdepunkti, kus enam ei võida see, kes oskab oma tõde kõige paremini esitada, leidis kommunikatsiooniekspert Aune Past taskuhäälingu „Point“ värskes osas. Kui varem domineerisid suured narratiivid – maailma paremaks muutmine ja helge homne, millega inimesi innustati –, siis nüüd on nende aeg Pasti sõnul möödas. „Me oleme kahe jalaga kaoseühiskonnas. Tegelikult ei ole enam oluline, et sa räägiksid oma tõde hästi voolavalt ja et sinu story (lugu) oleks huvitav. Enam ei võistelda omavahel tähenduses. Täna sa üritad teha paremat algoritmi. Ja see on minu meelest õnnetus, kui ta hakkab otsustama, mida ma näha tohin.“

🎙„Kui ühel hetkel tehisaru otsustab, et näiteks see väike riik seal Vene piiri ääres, Eesti, et sinna me seda infot üldse ei saada... Me võime mõelda, et tehisaru on jube kasulik ja aitab mind, aga masin ei tee otsuseid inimese kasu jälgides. Masin teeb otsuseid süsteemi kasu silmas pidades,“ sõnas Past. „Sa pead suutma kontrollida oma sõnumi tähendust ja seda, kuidas see jõuab nendeni, kelleni ta peab jõudma. Need on meie väljakutsed. See on see, miks me peame tehisintellekti õpetama.“

🎙Tänapäeva infokülluses on Pasti sõnul kaduma läinud aeg pikemateks aruteludeks. „Sellist luksust, et sa räägid inimesega sama keelt kaks tundi, juhtub nädala sees väga harva. Meil puudub argumenteerimise aeg. Me ei arutle, me reageerime. Võta sotsiaalmeedia või seesama LHV-case. Me ei arutle, lihtsalt reageerime.“

🎙Kriisikommunikatsioonis peab Past üheks suurimaks eksimuseks süüdlaste otsimist ja avalikku karistamist. Ta tõi näiteks olukorra, kus teenindaja teeb vea ning ettevõte teatab avalikult, et töötaja on vallandatud või jäänud preemiast ilma. „Tule taevas appi, mind ei huvita kättemaks. Mind huvitab see, kuidas ma saaksin homme sellest kohvikust nii hea kohvi, nagu nad lubavad. Meile, kommunikatsiooniinimestele, tundub õige tihti, et esimese asjana tuleb öelda, et teenindaja sai juba karistatud. Aga tegelikult klient ootab vabandust ja lubadust, et sa oled sama hea, nagu olid lubanud.“

🎙Täispikas episoodis räägib Past, kuidas ta hindab praegust kommunikatsiooni- ja reklaamimaastikku ning miks on ta jäänud truuks kommunikatsioonivaldkonnale ega ole liikunud turundusse. Lisaks meenutab ta töötamist tsensuuri tingimustes ning selgitab, miks ta ei kipu enam suurte auditooriumide ees nalja tegema.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/aune-past/

📺 Meie teleauditooriumi mõõdikuuringu andmetel tõi mais kõige enam vaatajaid ekraanide ette Eurovisiooni 1. poolfinaal. Rohkelt vaatajaid leidsid ka ETV Pealtnägija, Eurovisiooni finaal, Aktuaalne Kaamera ning "Aktuaalne kaamera. Nädal" (kõik Eesti Televisioon).

📺 Mais vaatasid Eesti elanikud nii otse kui järelvaatamisega televiisorit kokku keskmiselt 2 tundi ja 59 minutit päevas.

Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/telemai26/

⚽ Kas oled nende seas, kes on pikisilmi oodanud täna algavat jalgpalli MMi? Kui jah, siis täna on Sinu päev!

🔷 Kes on need inimesed, kes suurturniiri jälgivad? Värskes blogiartiklis vaatame Fifty5Blue TGI andmete põhjal, mis iseloomustab jalgpalli MMi fänne üle maailma. Ühtlasi saad teada, millistes riikides on jalka vaatamine kõige popim ja millistes on huvi kõige leigem.

Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/jalgpalli-mm-i-fannid/

🎙 Kuidas ehitada nullist üles agentuur, mis pärjatakse Kuldmunal aasta reklaamiagentuuri tiitliga? Sellest räägib „Point+“ värskes episoodis Taifuuni asutaja ja loovjuht Madis Taras.

🎙 Pärast ülikooli liitus Taras agentuuriga Division, kus alustas copywriter’ina ning jõudis kümne aastaga partneri rolli. Hiljem otsustas ta asutada oma agentuuri. „Otse öeldes, sa hakkad tajuma, kui palju sa tööd teed ja kui palju see tulu genereerib. Sa hakkad mõtlema, et äkki ma teeniks ise seda tulu.“ Lisaks soovis Taras end proovile panna. „Tahtsin iseendale ja teistele tõestada, et saab täiesti flatilt (nullist) startida. Võtsin oma säästud, realiseerisin selle optsioonikese ja vaatasin välja Tallinna ühe kõige odavama, aga talutava kontoripinna,“ kirjeldas ta ettevõtlustee esimesi samme. Kui alguses tegutses Taras üksinda, siis nüüd on Taifuuni tiimis seitse liiget.

🎙 2025. aasta Kuldmuna tunnustus tuli Tarasele ühtaegu rõõmustava ja ootamatuna. „See lihtsalt oli selline aasta, kus me lähenesime oma briifidele täpselt samamoodi. Me ei hakka ühtegi ideed lahendama sellest otsast, et see saaks mõne rewardi (autasu), aga paratamatult mõni idee tekib nii, et siit võib midagi tulla. Mul oli hea tunne.“ Tunnustusel oli ka selge mõju. „Fakt on see, et päringuid meile tuli ja kutsuti konkurssidele, kus me performisime (esinesime) edukalt. Ütleme, et mööda külgi see maha ei jookse.“

🎙 Sotsiaalmeedia sisuloomet näeb Taras reklaamiagentuuride tööpõlluna. „Võiks olla reklaamiagentuuri pärusmaa, see on ju content, tegelikult see on ju content (sisu).“ Tema hinnangul jääb sotsiaalmeedias praegu puudu selgest loo jutustamisest, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. „Mitte nii, et koolitatakse välja kuskil riiulite vahel kaameraga konservherneid promovaid inimesi,“ märkis ta.

🎙 Kuidas aga leida alustava ettevõtjana rahastust ning jõuda esimeste klientide ja töötajateni? Miks jäi pooleli plaan hakata Guatemalast Eestisse kohvi importima? Ja kuidas seadis Taras Tallinna Ülikooli vastuvõtukomisjonis Linnar Priimäe ees endale ise lõksu? Sellest ja paljust muust kuuled juba värskes episoodis.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/madis-taras/

📞🔷 Viimaste aastate telefonipettuste laine on muutnud inimesed võõrastelt numbritelt tulevate kõnede suhtes ettevaatlikuks. See on igati mõistetav. Samas mõjutab see ka uuringute läbiviimist, sest paljud inimesed jätavad vastamata kõnedele, mille eesmärk on koguda olulist tagasisidet.

🔷 Kirjutasime artiklis lähemalt, kuidas ära tunda Emori uuringukõne. Mõistagi ei küsi meie telefoniküsitleja mitte kunagi vastaja pangakoode, paroole ega muid sarnaseid andmeid ega palu kunagi neid ka telefoni klaviatuuril sisestada.

🔷 Telefoniküsitlused aitavad kaasata uuringutesse ka neid inimesi, kes veebiküsitlustes ei osale. Nii saame paremini mõista erinevate elanikerühmade arvamusi ja kogemusi ning tagada, et uuringutulemused oleksid võimalikult esinduslikud.

Loe lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/kuidas-uuringukonet-ara-tunda/

🎙„Pointi“ uues osas räägime kinnisvarast, välisturgudele laienemisest, korterite flippimisest ja ettevõtjaks hakkamisest. Külas on Liveni loovjuht ja juhatuse liige Alina Kester.

🎙Lisaks Eestile arendab Liven oma esimest elamuprojekti ka Berliinis. „Tallinn on küll kasvav linn, aga teatud piirangutega. Kuna me ei ole ärikinnisvara poole vaadanud, vaid tahame luua just kodusid, siis see on loogiline samm. /…/ Me tundsimegi, et Berliinis on meie äriloogika jaoks ruumi: inimesed tahavad ägedaid asju ja meie aitame neil kodu eriliseks teha,“ rääkis Kester. Kohalike ootuste mõistmiseks õpivad Liveni töötajad nii Saksamaal kui Eestis esmalt tundma linnaosade keskkonda ja inimeste harjumusi. Selleks küsitlevad nad tänavatel kohalikke, külastavad piirkonna toidupoode ja kohvikuid ning jälgivad igapäevaelu.

🎙Kinnisvaratrendidest rääkides märkis Kester, et „ajatu disain“ ei pruugi olla sugugi ajatu. „Me võime ju rääkida ajatust disainist, aga need on ikkagi trendid. Mingi hetk oli igal pool marmor. Täna uusarenduses sa enam ei näe sellist asja, kuigi arvati, et see on ajatu. Täna on travertiin.“

🎙Tulevikus liigub omamiskultuur üha enam jagamiskultuuri suunas, märkis Kester. Tema sõnul hakatakse arendama rohkem üürimaju, mis pakuvad stabiilseid ja pikaajalisi üürivõimalusi. Juba praegu ootavad inimesed üürikodudelt lisaks elamispinnale ka ühisruume, kogukonnatube ja ühisaedu. Samuti on inimesed muutunud mugavamaks ning tellivad üha sagedamini kodukoristust, aknapesu ja hoovihooldust. Kester ennustab, et mugavusteenuste turg kasvab ka tulevikus.

🎙Enne Liveniga liitumist tegeles Kester korterite flippimisega ehk ostis remonti vajavaid kortereid, renoveeris need ja müüs edasi. Kokku on ta sel viisil Tallinnas korda teinud umbes 30 korterit. Täispikas episoodis jagas Kester nõuandeid eelarve planeerimise, kinnisvara turundamise ning remondi ajal ühistu ja naabritega suhtlemise kohta. Samuti avaldas Kester, miks ta enam flippimisega ei tegele.

🎙Ettevõtlus ei ole Kesterile samuti võõras. Varem on ta loonud ettevõtte, mis tegeles Google'i ja Facebooki reklaamide seadistamise ning veebilehtede loomisega. Tema sõnul ei tasu ettevõtlusega alustades üle mõelda. „Eestis on see võrdlemisi lihtne: lähed, teed ja siis vaatad, mis saab. Lõppkokkuvõttes isegi maksuametile saad helistada ja küsida, kuidas ma tegema pean. Tegelikult abi on igal pool olemas,“ julgustas ta.

Loe-kuula-vaata lähemalt https://www.emor.ee/blogi/alina-kester/