Motostation

Avame taas uksed 25ndal juunil.

Hääd üle lõkke hüppamist motaga 😁

Esmaspäeval saabus meile Motostationi ajaloo kõige kaugem külaline – Soulist pärit rännumees oma Honda CT125-ga.

Mees oli sõitnud Koreast Vladivostokki, sealt mööda BAM-i raudteed rongiga Moskvasse ning edasi mööda maad Eestisse. Meie juurde tuli ta esialgu lihtsalt ketti pingutama.

Selle töö käigus avastasime aga, et tagarattas oli viis kodarat pooleks. Mees oli üsna nõutu ja arvas, et tema reis Nordkappi ning sealt edasi Hispaaniasse võib nüüd suure küsimärgi alla sattuda. Juba järgmise päeva hommikul pidi minema laev Soome.

Saatsin ta Tondile. Sealsest motopoest sai ta vajalikud kodarad ning õhtul kell seitse oli väike, ülekoormatud, aga tubli Honda taas reisiks valmis.

Mees oli väga õnnelik ja ütles, et ma olevat talle nagu taevane kingitus. Mina arvasin selle peale, et pigem on tal lihtsalt hea karma, et lahendus nii kiiresti leitud sai.

Loodetavasti jõuab ta oma sihtpunktideni ja sügisel tagasi koju, et lastele jälle koolis tunde anda. Selline vahva õpetaja Koreast.

Esmaspäeval saabus meile Motostationi ajaloo kõige kaugem külaline – Soulist pärit rännumees oma Honda CT125-ga.

Mees oli sõitnud Koreast Vladivostokki, sealt mööda BAM-i raudteed rongiga Moskvasse ning edasi mööda maad Eestisse. Meie juurde tuli ta esialgu lihtsalt ketti pingutama.

Selle töö käigus avastasime aga, et tagarattas oli viis kodarat pooleks. Mees oli üsna nõutu ja arvas, et tema reis Nordkappi ning sealt edasi Hispaaniasse võib nüüd suure küsimärgi alla sattuda. Juba järgmise päeva hommikul pidi minema laev Soome.

Saatsin ta Tondile. Sealsest motopoest sai ta vajalikud kodarad ning õhtul kell seitse oli väike, ülekoormatud, aga tubli Honda taas reisiks valmis.

Mees oli väga õnnelik ja ütles, et ma olevat talle nagu taevane kingitus. Mina arvasin selle peale, et pigem on tal lihtsalt hea karma, et lahendus nii kiiresti leitud sai.

Loodetavasti jõuab ta oma sihtpunktideni ja sügisel tagasi koju, et lastele jälle koolis tunde anda. Selline vahva õpetaja Koreast

Kuna kõike ise ei jõua ega peagi, siis on tark mõni töö lasta teistel teha.

Andsin oma Tenere 700 tagaamordi Vugteci Ahtile hooldada. Viimati sai see hooldatud pea 30 000 km tagasi. Dünopink näitas, et suurel kiirusel poob amort kinni ja hakkab tagaratast üles viskama. Madalatel kiirustel töötas amort veel enam-vähem.

Sellest ka arvatavasti paari nädala tagune puusse sõit GravelRide sõidul. All oli uus Pirelli Scorpion XC Mid Hard rehv, millel on väga kõva külgsein. Ehk rehvi enda vedrustavat mõju on minimaalselt, eriti minu kerge kaalu juures. Rõhku hoidsin tavapäraselt 1,1 bari. Tagantjärele tarkusena hoian nüüd 0,8 bari. Ja kolmandaks ei tulnud ma selle peale, et rebound'i juurde keerata.

Kogu selle kombo peale see ratas sealt juurika pealt arvatavasti puu poole lendu läks. 😁

Kui tagaamordi hooldust või sättimist tarvis, siis www.vugtec.com

Nädala alguses külastas meid selle aasta juba teine sakslane. Seekord üks noor kutt, kes võttis töölt aja maha, ostis vana Africa Twini ja asus põhja poole reisile.

Eesti TET-i rajal tegi ta väikese risu ning leidis tee meie hubasesse pessa, et esiots uuesti korda teha. Pärast remonti põrutas juba edasi põhja poole.

Naljakas lugu ka. Ta arvas, et TET-i rajad on olnud olemas juba aastakümneid. Rääkisin talle, kuidas tegin 2008. aastal midagi sarnast – suvi vabaks, Super Ténéré istumise alla ja Norra kaudu Portugali. Ta küsis, kas sõitsin ka TET-i radu mööda.

Üllatus oli tal suur, kui ütlesin, et TET sai valmis alles 2017. aastal. Tema oli siis kõigest 14-aastane. 🙂
Mõnusat minemise avastamist!

Klõps GravelRide sõidust, siin on juba esiots nipukatega kokku lapitud 😎