Maa- ja Ruumiamet

📢 Arendusvõimalus Võru linnas

Maa- ja Ruumiamet on välja kuulutanud avaliku elektroonilise enampakkumise Võru linnas asuva Mooni tn 2 kinnisasja hoonestusõiguse seadmiseks.

50 aastaks seatav hoonestusõigus pakub investorile ja arendajale pikaajalist kindlust ning võimalust viia ellu oma arendusprojekt kasvavas maakonnakeskuses.

📅 Pakkumiste esitamise tähtaeg: 14. august 2026

Enampakkumine toimub riigimaa oksjonikeskkonnas, kus on avaldatud ka kõik osalemis- ja lepingutingimused 👇
https://riigimaaoksjon.ee/public/auction/3236151/object/3236251

🎥 Kui sul jäi eile Postimehe ja ERR-i vahendusel Maa- ja Ruumiameti strateegia esitlus ja arutelupaneel vaatamata, siis saad seda järgi vaadata 🔽

Maa- ja Ruumiameti strateegia ja arutelupaneel, 16.06.2026 Maa- ja Ruumiameti strateegia ja arutelupaneel „Kas Eesti ruumiline...

📣 Täna on maru märgiline päev – tutvustame oma esimest strateegiat.

Eesti tulevik sõltub sellest, kui targalt me oma ruumi kasutame. Meie strateegia seab eesmärgiks, et Eesti ruumiline areng oleks senisest teadlikumalt juhitud, andmepõhisem ja paremini koordineeritud.

Järgmise nelja aasta jooksul keskendume neljale strateegilisele eesmärgile:

1️⃣ MaRu on Eesti ruumimuutuste suunanäitaja.
Aitame tugevdada Eesti võimekust teha kvaliteetseid ruumiotsuseid. Arendame ruumianalüüsi ja teadmuspõhist planeerimist, toetame kohalikke omavalitsusi ning aitame leida lahendusi keerukatele ruumiküsimustele, kus kohtuvad sageli väga erinevad huvid.

2️⃣ Eesti ruumiandmed peavad olema ajakohased.
Eesmärk on tagada, et Eesti kaardid, ruumiandmed ja analüüsid oleksid ajakohased, usaldusväärsed ja kergesti kasutatavad. Kiirendame kaardiandmete uuendamist, arendame kaugseire teenuseid ning loome uusi võimalusi andmete kasutamiseks nii avalikus kui erasektoris.

3️⃣ Riigimaa peab teenima Eesti arengut.
Haldame ligi 1,4 miljonit hektarit riigimaad. Soovime, et selle kasutamine toetaks senisest enam elamuehitust, ettevõtlust, toidujulgeolekut, riigikaitset ja Eesti pikaajalisi arengueesmärke. Selleks vaatame riigimaa kasutust terviklikult ning muudame maa kasutusse andmise protsessid selgemaks ja tõhusamaks.

4️⃣ Tehnoloogia aitab muuta teenused kiiremaks.
Rakendame rohkem automatiseerimist ja tehisintellekti, et muuta teenused kiiremaks, lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Tehnoloogia ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis aitab vähendada halduskoormust ja parandada teenuste kvaliteeti.

Usume, et Eesti ruumiotsused peavad tuginema andmetele, teadmistele ja julgusele otsustada. Nii sünnivad lahendused, mis loovad väärtust inimestele, toetavad majandust, hoiavad loodust ning aitavad kujundada paremat elukeskkonda kogu Eestis.

🤝 Suur aitäh kõigile koostööpartneritele, valdkonna ekspertidele ja MaRu töötajatele, kellega koosloomes strateegia valmis.

📖 Tutvu Maa- ja Ruumiameti strateegiaga 👇

Eesti ruumiotsused peavad tuginema andmetele, teadmistele ja julgusele otsustada Maa- ja Ruumiamet, mis haldab ligi 1,4 miljonit hektarit riigimaad ning vastutab muuhulgas kogu Eesti ruumiandmete, kaartide, maakatastri ja aadressiandmete eest, seab sihi, et Eesti ruumiline areng oleks senisest teadlikumalt juhitud, andmepõhisem j

📹 Jälgi otse Maa- ja Ruumiameti strateegia tutvustust ja arutelupaneeli.

Päevakava:

10.00–10.05 Tervitussõnad
10.05–10.20 Maa- ja Ruumiameti strateegia tutvustus. MaRu peadirektor Kati Tamtik
10.20–11.00 Maa- ja Ruumiameti strateegilised eesmärgid:
10.20–10.30 MaRu on Eesti ruumimuutuste suunanäitaja. Riigiarhitekt Tõnis Arjus
10.30–10.40 MaRust saavad alguse usaldusväärsed ruumiandmed. Geodeesia ja kaugseire osakonna juhataja Karin Kollo
10.40–10.50 MaRu on targa ja kestliku maakasutuse eestvedaja. MaRu maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor Anu Nemvalts
10.50–11.00 MaRu on hinnatud ja vastutustundlik tööandja. MaRu tugiteenistuse direktor Kristi Hunt
11.00–11.30 Arutelu „Milline võiks olla tulevane riigisektor?
Kas Eesti ruumiline areng suudab pidada sammu inimeste ootuste, majanduse vajaduste, riigieelarve võimaluste ja muutuvate oludega?"
Arutelus osalevad: Riigikontrolör Janar Holm, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli ja MaRu peadirektor Kati Tamtik
Arutelu juhib ajakirjanik Neeme Raud

VAATA OTSE ⟩ Millist riiki suudame üleval pidada rahvastiku vähenemise tingimustes? Maa- ja Ruumiamet viib Rüütelkonna hoones läbi arutelupaneeli teemal «Kas Eesti ruumiline areng suudab pidada sammu inimeste ootuste, majanduse vajaduste, riigieelarve võimaluste ja muutuvate oludega? Milline võiks olla tulevane riigisektor, et nendele ootustele vastata?».

Täna jõustusid MinuKataster keskkonnas mitmed olulised uuendused, mis muudavad katastritoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

Muudatused puudutavad eelkõige maamõõtjaid, katastri menetlejaid ja kohalikke omavalitsusi.

👇 Loe lähemalt värskest blogipostitusest

MinuKataster sai olulise uuenduse: tööprotsessid muutuvad selgemaks ja sujuvamaks Täna jõustusid MinuKataster keskkonnas mitmed olulised uuendused, mis muudavad katastritoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Muudatused puudutavad eelkõige maamõõtjaid, katastri menetlejaid ja kohalikke omavalitsusi.

Sel nädalal täitus riigiarhitekt Tõnis Arjusel aasta ametis. Värskes infokirjas vaatame tagasi esimese aasta olulisematele tegevustele ja aruteludele ning heidame pilgu ka järgmistele sammudele.

Loe lähemalt:

• Vestlused Eesti Arhitektide Liit presidendi Aet Aderi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsleri Ivan Sergejeviga
• Koostööseminarid ja võrgustumine üle riigi aitavad ühtlustada ruumialast teadmust ning tugevdada sidet riigi ja kohalike omavalitsuste vahel
• Käivitatud Ruumikiirendi toetab väiksemaid omavalitsusi praktiliste ruumiliste muutuste elluviimisel
• Riigimaa analüüs annab esmakordselt tervikliku ülevaate enam kui 20 000 kinnisasja seisust ja kasutusvõimalustest, et teha teadlikumaid otsuseid riigimaa väärtustamisel
• Sindi keskusala planeeringuvõistlus avab uue koostöömudeli kvaliteetse ruumiloome edendamiseks
• Maa väärtuse korraline hindamine ja turuülevaated loovad andmepõhise aluse nii avaliku kui ka erasektori otsustele
• Planeerimismenetluste uuendused ning innovatsiooniprogramm „Ruumiline planeerimine 2.0” liiguvad suunas, kus ruumiotsused oleksid kiiremad, läbipaistvamad ja paremini seotud andmetega.

👉 Loe infokirja https://tinyurl.com/y3xh5m8m

📺 Täna hommikul rääkis riigiarhitekt Tõnis Arjus "Terevisioonis" oma esimesest ametiaastast ning tõstis esile vajaduse planeerimisega seotud bürokraatiat vähendada ja liikuda liigse kontrollimise juurest usaldamise poole.

💬 "Oleme liiga kontrollivaks ühiskonnaks muutunud, peaksime rohkem usaldama."

Aasta jooksul on üheks olulisemaks fookuseks olnud riigimaa senisest aktiivsem juhtimine – kuidas kasutada riigi maaportfelli läbimõeldumalt, et see toetaks piirkondade arengut ja kvaliteetse elukeskkonna loomist.

Juttu tuli ka valglinnastumisest, planeeringute venimisest ning vajadusest muuta ruumiotsused kiiremaks ja paremini koordineerituks. Arjuse sõnul ei sõltu hea elukeskkond ainult uutest elamupiirkondadest, vaid ka sellest, kas inimestel on ligipääs teenustele, koolidele, ühistranspordile ja kvaliteetsele avalikule ruumile.

Loe lähemalt 👇

Arjus: oleme liiga kontrollivaks ühiskonnaks muutunud, peaksime rohkem usaldama Eesti esimesel riigiarhitektil täitus 9. juunil aasta ametisse asumisest. "Terevisiooni" stuudios rääkis Arjus, et esimese aasta oluliseim muutus on olnud riigimaa aktiivne juhtimine. Ta lisas, et inimeste abiga soovitakse vähendada ka planeerimisega seotud bürokraatiat ja liikuda liigse kontro...

🎉 Täna täitub Eesti esimesel riigiarhitektil Tõnis Arjusel aasta ametis.

Sel puhul ilmus ERR-is arvamuslugu, kus Tõnis Arjus avab oma esimest ametiaastat ja mõtteid sellest, kuidas juhtida muutusi, millel ei ole ühtset omanikku ning miks olemasoleva ruumi väärtustamine peab olema edasiste otsuste lähtekoht.

💬 "Näen riigiarhitekti ühe olulisema ülesandena võrgustike loomist komplekssete väljakutsete lahendamiseks. Tuua kokku vajalikud osapooled, kujundada ühine teadmusväli ning hoida keerulised teemad järjepidevalt avalikus arutelus."

Peamised mõtted:

1. Riigi roll ruumiotsustes on tugevam, kui sageli tajutakse.
Riigiarhitekti amet ei ole pelgalt nõustav roll – sellel on ka otsene seos planeerimisotsuste, riigimaa kasutuse ja strateegilise ruumiplaneerimisega. Samas sõltub mõju eelkõige koostööst ja võrgustikest, mitte ühest positsioonist.

2. Suurim risk ei ole ainult uute lahenduste puudumine, vaid bürokraatia kasv.
Üheks sihiks on olnud vähendada liigset menetluslikkust ja nihutada fookust „kontrollilt“ sisulisele koostööle. See tähendab ka lihtsamaid ja varasemaid arutelusid enne, kui otsused on lukus.

3. Ruumikvaliteet ei teki ainult arhitektuurist.
Hea elukeskkond sünnib erinevate valdkondade koostöös – planeerimine, julgeolek, rahandus, kohalike kogukondade kogemus ja riiklikud investeeringud mõjutavad seda kõik koos. Oluline on tuua need vaated varasesse faasi kokku.

4. Otsuste kvaliteet sõltub sellest, millal ja kuidas kaasatakse.
Kaasamine ei tähenda ainult laiapõhjalist arutelu, vaid õigete osapoolte ja küsimuste toomist õigel hetkel lauda. Hea protsess on sama oluline kui lõpptulemus.

5. Eesti ruumiline areng on üha enam „omanikuta probleemide“ kogum.
Valglinnastumine, keskuste kahanemine ja maahõive ei allu ühele otsusele ega ühele vastutajale. Need on pikaajalised ja süsteemsed küsimused, mille lahendamine eeldab püsivat koostööd ja ühist vaadet.

6. Peamine suund on olemasoleva ruumi väärtustamine.
Enne uute alade kasutuselevõttu tuleb järjest sagedamini küsida, kas vajadust saaks lahendada juba olemasolevas ruumis. See on nii kulude, kestlikkuse kui ka ruumikvaliteedi küsimus.

📖 Loe lähemalt

Tõnis Arjus: kuidas juhtida muutusi, millel pole omanikku Peame õppima olemasolevat hoonestust, taristut ja asulaid rohkem väärtustama. Enne uute alade kasutuselevõttu tasub alati küsida, kas sama vajadust on võimalik lahendada olemasolevas ruumis, kirjutab aasta eest Eesti esimese riigiarhitektina tööle asunud Tõnis Arjus.

🗺️ Mis peitub Eesti kaardi taga?

Täna käisid Maa- ja Ruumiametis külas GIS-võistluse võitnud Tallinna 21. Kooli 8. klassi õpilased, et näha oma silmaga, kuidas sünnivad ruumiandmed ja Eesti kaart.

Koos MaRu ekspertidega uuriti, kuidas kogutakse ja töödeldakse ruumiandmeid, millist rolli mängivad need meie igapäevaelus ning kuidas valmivad kaardid, mida kasutavad nii riik, ettevõtted kui ka inimesed üle Eesti.

👓 Noored said piiluda vanade kaartide abil ka ajalukku ning vaadata maailma veidi teise nurga alt stereoprillidega, mis aitavad aerofotodel maastikku kolmemõõtmeliselt näha.

Aitäh nutikatele noortele külla tulemast ning palju edu edasistes avastustes ruumiandmete maailmas!

13. juunil jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet.

Esimese reaktsioonina võib tekkida küsimus, kas nüüd hakkab Maa- ja Ruumiamet kohalikke omavalitsusi rohkem kontrollima ning ettekirjutusi tegema?

Muudatus tähendab:

• kui menetlus takerdub või venib, saab Maa- ja Ruumiamet vajadusel sekkuda ja aidata sellel edasi liikuda
• fookus on probleemide varajasel lahendamisel, mitte tagantjärele karistamisel
• MaRu toimib eelkõige kohalike omavalitsuste partneri ja nõustajana
• korduvad kitsaskohad aitavad parandada juhendeid, koolitusi ja vajadusel ka õigusruumi

👉 Loe lähemalt värskest blogiloost

Haldusjärelevalve tähendab paremini toimivaid planeerimismenetlusi, mitte rohkem kontrolli 06.06.2026 jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet. Uus roll rakendub alates 2027.