Metsainfo

🌳 LAHENDUS KASVAB METSAS 🌳

🌲1. Puit on taastuv loodusvara, mida saab varuda loodust säästval viisil
Alates 2000. aastast on jätkusuutlikult majandatud ja sertifitseeritud metsade pindala maailmas kasvanud peaaegu kaheksakordseks ning hõlmab nüüd ligikaudu Euroopa Liidu suurust ala. Vastutustundlikult majandatud metsadest pärinev puit on taastuv tooraine, mille kasutamine aitab vähendada survet metsade raadamisele, hoida ökosüsteeme ning kujundada jätkusuutlikumat ja vastupidavamat tulevikku.

🛰️2. Puit toetab innovatsiooni
Läbipaistvast puidust akendest kuni puidupõhist grafiiti sisaldavate biopatareideni- teadus- ja arendustegevus avardab pidevalt puidu ja puittoodete kasutusvõimalusi. Biolagunev puit võib tulevikus asendada satelliitides isegi metalli, aidates seeläbi vähendada Maa orbiidile koguneva kosmoseprügi hulka. Praegu tiirleb Maa ümber enam kui 140 miljonit kosmoseprügi tükki, millest osa võib jääda orbiidile tuhandeteks aastateks.

👗3. Puitu saab seljas kanda
Tekstiilitööstus põhjustab hinnanguliselt 2–8% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ning 9% ookeanidesse jõudvast mikroplastist. Selle üheks peamiseks põhjuseks on fossiilsetest toorainetest valmistatud sünteetiliste kiudude laialdane kasutamine- need moodustavad vähemalt 55% kõigist tekstiilimaterjalidest. Puidupõhistest tekstiilikiududest, näiteks viskoosist ja lüotsellist, valmistatud rõivaste eelistamine võib aidata vähendada tekstiilitööstuse keskkonnamõju.

🚗4. Puit aitab leevendada kliimamuutusi, sidudes süsinikku
Puidust valmistatud tooted võivad 2050. aastaks siduda kuni miljard tonni süsinikdioksiidi (CO₂) aastas. See on võrreldav enam kui 200 miljoni sõiduauto liiklusest eemaldamisega. Puidu kasutamine pika kasutuseaga toodetes, näiteks mööblis ja hoonetes, võimaldab süsinikku pikaajaliselt talletada, hoides selle atmosfäärist eemal.

💶5. Puit on oluline osa maailmamajandusest
Metsandussektor annab üle maailma tööd vähemalt 42 miljonile inimesele ning selle panus maailmamajandusse ulatub hinnanguliselt 1,54 triljoni USA dollarini aastas. Puidu- ja paberitoodete ülemaailmse ekspordi väärtus ulatus viimaste kättesaadavate andmete kohaselt 2024. aastal 486 miljardi USA dollarini, kasvades aastaga 1,4%.

Allikas: ÜRO FAO

Foto: Kyoto University

🌿 Eurooplased ootavad metsadelt üha rohkem, kuid metsade võime nendele ootustele vastata väheneb.

Metsadelt oodatakse korraga väga erinevaid hüvesid- tarbe- ja energiapuitu, süsiniku sidumist, elurikkuse hoidmist, mulla ja vee kaitset ning puhkevõimalusi. Samal ajal mõjutavad Euroopa metsi üha enam kliimamuutused, sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused ning metsade keskmine vanus kasvab.

Saksamaa ülikoolide teadlased analüüsisid värskes ülevaateartiklis, kuidas suudavad Euroopa metsad muutuvas kliimas neid ootusi täita. Nende hinnangul on eri eesmärkide- süsiniku sidumise suurendamise, puidu kasutamise ja elurikkuse kaitse- ühildamine keeruline ning senine metsapoliitika ei ole neid eesmärke alati piisavalt hästi kooskõlastanud.

Teadlased rõhutavad, et Euroopa metsad on väga erinevad ning seetõttu ei saa neile rakendada ühesuguseid majandamislahendusi. Metsapoliitika peab arvestama kohalike olude, metsade eripära ja ühiskonna vajadustega.

🌲 Maaülikooli kaasprofessori Jürgen Aosaare lühikokkuvõtet uuringust saab lugeda Novaatorist:
🔗 https://novaator.err.ee/.../eurooplased-ootavad-metsalt...

📚 Lühikokkuvõte on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid“, mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemad artiklid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee.

Foto: Jürgen Aosaar/EMÜ

🪵Puidu kasutamine vähendab jõudsalt fossiilsetest materjalidest pärinevat süsinikuheidet, osutab värske Soome ja USA teadlaste uuring. Suurima võidu annab saematerjal.

🌎Kliimamuutusi põhjustab eeskätt fossiilse toorme kasutamisel vabanev süsinik. Hinnanguliselt saab fossiilkütuste põletamise arvele kanda kolmveerand kogu kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal seovad looduslikud ökosüsteemid, nagu ookeanid, muld ja metsad, vähem kui kolmandiku aastasest üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest, mis fossiilmaterjalide kasutamisel tekib, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

🏗️Kliimamuutuse leevendamiseks tuleks seetõttu asendada fossiilsed materjalid ja -energiaallikad taastuvatega. Puittooted võiks pakkuda asendust sellistele süsinikumahukatele materjalidele nagu teras, betoon, plastist pakkematerjalid ja ka kütused.

Loe rohkem: https://novaator.err.ee/1610073523/puit-asendab-fossiilmaterjale-kliimasobralikult

Artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee

Foto: Woodify AS/ Vjus AS

🌲 Kuuse-kooreüraski kahjustusi aitab kõige tõhusamalt ohjeldada kevadine sanitaarraie, samas ei vähenda võimalust nende jätkumiseks talvine üraskitest kahjustatud puude raie. Lisaks mõjutavad kahjustuste kulgu metsa puuliigiline mitmekesisus ja kogu maastiku tasandil toimuvad protsessid.

Uuring avaldati rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud teadusajakirjas Forest Ecology and Management ja sellest on lühikokkuvõtte teinud kaasprofessor Jürgen Aosaar: https://novaator.err.ee/1610056165/talvisest-sanitaarraiest-jaab-kuuse-kooreuraskite-torjeks-vaheseks

📚 Lühikokkuvõte on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee
Fotod: Kristjan Ait Kuva vähem

🌳Eesti Metsateenijate Ühing kutsub kõiki metsaringkäigule koos Heiki Hepneriga.

Kui piirame puidukasutust, ei kao ühiskonna vajadus materjalide järele. Küsimus on selles, millega me puitu asendame.

Puittooted (ehitised, mööbel, pakendid ja uued biopõhised lahendused), aitavad asendada materjale, mille tootmine on oluliselt süsinikumahukam, näiteks betooni, terast ja plasti. Seetõttu ei saa kliimapoliitikas vaadata ainult metsa süsinikuvaru, vaid tuleb arvestada ka puidu kasutamisest tulenevat kliimakasu ja asendusefekti.

Euroopa Liit räägib biomajanduse arendamisest ja fossiilse toorme asendamisest taastuvate ressurssidega, kuid samal ajal piiratakse üha enam kestlikult majandatud metsa ja puidu kättesaadavust. See on vastuolu, mis võib vähendada nii kliimakasu, majanduse arenguvõimalusi kui ka Euroopa strateegilist autonoomiat.

Mets on dünaamiline süsteem, mis vajab tarka ja aktiivset majandamist. Puit vajab kasutusse võtmist, puidutööstus arengut ja biomajandus rakendamist.

Kliimat ei päästa ainult paberil olevad numbrid, vaid tegelikud lahendused.

Hardo Becker: puit on biomajanduse vundament Puidukasutuse piiramisel väheneb puittoodete kliimakasu ja asendusefekt. Just puidust ehitised, mööbel, pakendid ja uued biopõhised tooted aitavad asendada materjale, mille tootmine on oluliselt süsinikumahukam, kirjutab Hardo Becker.

🌳Ajakirja Eesti Mets peatoimetajana alustab 1. juulist Kristiina Viiron🌲

Juuli algusest võtab ajakirja Eesti Mets peatoimetaja ameti üle Kristiina Viiron, kes on ajakirja juhtinud ka aastatel 2016–2021, panustanud pikalt Eesti Metsa sisulisse arengusse ning töötanud üle kolme aasta ka Maalehe Metsalehe toimetajana. Eesti metsanduse ja loodusajakirjanduse lugejatele on ta hästi tuntud ja hinnatud autor ning toimetaja.

Senise peatoimetaja Alo Lõhmusega jõuti ühisele arusaamale, et tema tugevused avalduvad enim ajakirjaniku ja kirjutaja rollis, millele soovib ta edaspidi täielikult pühenduda. Eesti Metsaselts tänab Alo Lõhmust tema panuse eest ajakirja peatoimetajana- tema juhtimisel on Eesti Mets hoidnud tugevat sisulist taset ning olnud usaldusväärne ja mitmekülgne metsanduse, looduse ja keskkonnateemade käsitleja. Kuigi Alo Lõhmus lahkub peatoimetaja ametist, jätkub tema koostöö ajakirjaga ka edaspidi. Ta jääb üheks Eesti Metsa autoritest ning panustab ajakirja sisusse ka tulevikus.

Kristiina Viiron ütles, et tema jaoks on ajakiri Eesti Mets väga oluline väljaanne ning on suur hea meel ja vastutus selle tegemist juhtida.
“Ajakiri Eesti Mets on olnud oluline osa minu tööelust, metsateemad oma mitmekülgsuses paeluvad mind ning mul on väga hea meel taas asuda ajakirja toimetama. Soovin, et Eesti Mets oleks jätkuvalt sisukas, usaldusväärne ja eri vaatenurki ühendav väljaanne, mis aitab mõtestada Eesti metsanduse teemasid ning kõnetab nii valdkonna inimesi kui ka laiemat lugejaskonda,“ sõnas Viiron.

Ajakiri Eesti Mets ilmub kord kvartalis ning ajakirja eesmärk on pakkuda teaduspõhist, tasakaalukat ja mitmekülgset teavet Eesti metsade ja metsanduse kohta. Alates 2026. aastast annab ajakirja Eesti Mets välja MTÜ Eesti Metsaselts. Ajakirjal on ka veebiportaal www.ajakirieestimets.ee. Ajakirja väljaandmist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kas teadsid, et spetsiaalselt treenitud koerad suudavad metsas lõhna järgi avastada juurepessuga nakatunud puid isegi siis, kui puud näivad väliselt täiesti terved? 🌲🐕

Soome teadlaste uuring näitas, et hea haistmismeelega ja põhjalikult treenitud koerad võivad aidata metsades varakult avastada juurepessu- meie metsade kõige ohtlikumat haigustekitajat, kes igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid ning pidurdab puude kasvu.

Juurepessu varajane avastamine aitab teha targemaid otsuseid metsas, pidurdada haiguse levikut ja hoida meie metsad tervemad. Edu võti peitub koera ja koerajuhi heas koostöös.

Artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee

Koera terav nina avastab juuremädaniku Sihipäraselt treenitud koerad suudavad metsas lõhna järgi tuvastada juurepessuga nakatunud mände. Juuri mädandavate seente avastamiseks on tähtis koera ja koerajuhi koostöö.

🌳Endistele põllumaadele rajatud hübriidhaavaistandikud parandavad mulla kvaliteeti, suurendades orgaanilise süsiniku ja toitainete sisaldust, kusjuures suurimad muutused toimuvad esimese 15 aasta jooksul. Uuringud näitavad, et sellised istandikud võivad olla oluline lahendus kliimamuutuse leevendamisel ja puiduvajaduse katmisel, ilma et mulla kvaliteet esimesel raieringil halveneks.

Loe täpsemalt: https://novaator.err.ee/1610008585/hubriidhaava-istandikes-suureneb-mulla-susiniku-sisaldus

Artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: https://metsainfo.ee/teadusuudised/

Hübriidhaava istandikes suureneb mulla süsiniku sisaldus Endistele põllumajanduslikele maadele rajatud hübriidhaavaistandikud suurendasid mulla orgaanilise süsiniku- ja toitainete sisaldust. Suurimad muutused mullas leidsid aset esimese 15 aasta jooksul.