Elu dementsusega

Kõrge LDL-kolesteroolitase on seotud Alzheimeri tõvega.
Tervislik toitumine ja regulaarne kehaline aktiivsus aitavad hoida kolesteroolitaset kontrolli all ning kaitsta aju.

https://eludementsusega.ee/anneta/

Õhusaaste on sageli dementsuse alahinnatud riskitegur. Peenosakesed mõjutavad aju mitmel tasandil: suurendavad põletikku, kahjustavad veresooni, kiirendavad neurodegeneratsiooni ja võivad isegi muuta aju struktuuri. Rohealad, puhtam transport ja liikumissõbralik linnakeskkond on ka aju tervise küsimus. 🌱

https://eludementsusega.ee/anneta/

✅15.oktoober 2026 tule kohale🦋🦋

💜 On teemasid, millest on ebamugav rääkida, aga vaikida on ohtlikum. Teemapäeval vaatame ausalt ja avatult otsa vägivallale hooldussuhetes. Meie ühine eesmärk: nulltolerants vägivallale hooldussuhetes.

📅 Pane kuupäev kalendrisse kirja - 15.oktoober 2026, sest EPIKoda korraldab teemapäeva "Nulltolerants vägivallale hooldussuhetes".

Päeva juhib Urmas Vaino.

💬 Laval kuuleb ausaid, haavatavaid lugusid, jagatakse praktilisi teadmisi ning õpitakse kogemustest, milles me keegi olla ei taha.

Lisainfo ja registreerumine õige pea! 🔜

Palun jagage, et info jõuaks teemast huvitatuteni ja inimesed saaksid kalendrites aja broneerida :)

Rasked ajutraumad suurendavad oluliselt dementsuse riski. Isegi noores eas saadud trauma võib mõjutada aju arengut ja suurendada riski hilisemas elus.
Kiiver ja turvavöö on ka aju kaitseks. 🪖

https://eludementsusega.ee/anneta/

Diabeet suurendab dementsuse riski kuni kaks korda. Püsivalt kõrge veresuhkur kahjustab aju veresooni ja soodustab aju atroofiat. Veresuhkru adekvaatne kontroll võib vähendada dementsuse tekkeriski. 🩸

https://eludementsusega.ee/anneta/

Hüpertensioon ehk kõrgevererõhutõbi on tõsine dementsuse riskitegur. Inimestel, kellel diagnoositakse kõrge vererõhk vanuses 35 kuni 44 aastat, on 8–10 aastat hiljem 61% suurem tõenäosus haigestuda dementsusesse, võrreldes inimestega, kelle vererõhk on normaalne. Vererõhu kontrolli all hoidmine varases täiskasvanueas võib aidata vältida dementsuse teket. 💓🧠

https://eludementsusega.ee/anneta/

Suur au ja tunnustus , aitäh heade sõnade eest ❤️Karmen Joller Sotsiaalministeerium

Palju õnne MTÜ-le Elu dementsusega , kes tähistas teisipäeval oma 10. sünnipäeva! 🥳

Dementsusega inimese olukorda on ennast keeruline panna, aga püüame korraks siiski. Kujuta korraks ette, et avastad end kodu asemel võõrast kohast, su väikese tütre asemel on võõras täiskasvanud naine ja uks on lukus - sa ei saa lahkuda. Just selline võib olla dementsusega inimese igapäev. Me ei saa seda muuta, me ei saa teda sundida kohanema meie maailmaga, vaid meil tuleb õppida mõistma tema maailma.

Dementsus puudutab juba praegu väga paljusid Eesti peresid, kuid see suureneb kiiresti. Eesti ühiskond vananeb: 2050. aastaks moodustavad üle 65-aastased inimesed ligi kolmandiku rahvastikust ning üle 80-aastaste inimeste arv kahekordistub, ulatudes 125 000 inimeseni. Koos vananemisega kasvab ka dementsussündroomiga inimeste arv, prognooside järgi see 2050. aastaks peaaegu kahekordistub. Järjest rohkem peresid seisab silmitsi küsimusega, kuidas hoolitseda oma ema, isa, abikaasa või vanavanema eest nii, et inimene oleks hoitud ja väärikas ning lähedased ei murduks hoolduskoorma all.

Dementsust mõistetakse liiga vähe. Sageli nähakse haigust enne inimest, segadust enne väärikust, käitumist enne põhjust. Olen mõelnud näitleja Bruce Willise perekonna peale, kes on oma avatusega aidanud kogu maailmal paremini mõista, mida dementsus tähendab.

Seepärast on äärmiselt oluline toetada ja nõustada dementsusega inimeste lähedasi. Arstid ja õed saavad anda väga vajalikku meditsiinilist abi, kuid sageli oskab kõige praktilisemat tuge pakkuda inimene, kes on seda teekonda ise käinud või käib seda praegu. Kuidas tulla toime hirmu, väsimuse, segaduse või süütundega? Kuidas rääkida inimesega, kes ei pruugi enam mäletada, aga tunneb endiselt? Sellistes küsimustes on kogemus ja kogukond hindamatu väärtusega.

Just sellist nähtavust ja tuge on MTÜ Elu Dementsusega aidanud luua alates 2016. aastast. Ühing loodi selleks, et tõsta dementsuse teema nähtavust, vähendada stigmat ja anda hääl neile, keda see kõige otsesemalt puudutab. Tänaseks on MTÜ-st kujunenud dementsusega inimeste ja nende lähedaste huvikaitseorganisatsioon ning patsiendiorganisatsioon.

Sotsiaalministeeriumis on lõppjärgus analüüs, mis kaardistab kodus elavate dementsusega inimeste ja nende lähedaste praegused tugivõimalused, peamised kitsaskohad ja edasised arendusvajadused. Selle järeldusi kasutame järgmiste tegevuste kavandamisel, sealhulgas välisvahendite 2028+ perioodi ettevalmistamisel.

Meie fookuses on dementsusega inimese ravi- ja klienditeekonna loomine ning kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate pädevuse tugevdamine. Eesmärk on, et dementsusega inimene ja tema lähedased saaksid õigel ajal vajalikku tuge.

Samuti valmistame ette uut teenusemudelit raske ja süveneva dementsusega inimestele, et tagada neile väärikas ööpäevaringne hooldus ja turvaline elukeskkond. Dementsusega inimese päev peab olema rahulik, turvaline ja sisukas. Päev ei tohi mööduda lihtsalt ootamises. Iga inimene väärib tegevusi, mis pakuvad rõõmu, ning tunnet, et ta on endiselt osa maailmast.

Aitähh Teile, olemaks meie kõrval❤️Eesti Puuetega Inimeste Koda

🎉 Käisime eile EPIKoja poolt õnnitlemas oma liikmesühingut Elu dementsusega, kes korraldas oma koostööpartneritele 10. tegutsemisaasta puhul vastuvõtu Kadrioru Kunstimuuseumis.

🧠 MTÜ Elu Dementsusega peamine ülesanne on dementsusega inimeste ja nende lähedaste huvide kaitsmine ja toetamine, et keegi ei jääks oma murega üksi. Aastate jooksul on panustatud ühiskondlikku arutellu läbi esinemiste, artiklite, intervjuude ja sotsiaalmeedia sisu, tuues nähtavale nii dementsusega inimeste kui ka nende lähedaste kogemused.

🎙️ Mida MTÜ Elu Dementsusega esindajad ise oma kümne aasta pikkuse teekonna kogemusest meenutavad, seda võib kuulata Vikerraadio saatest „Päevatee". Saate järelkuulamise lingi leiad postituse kommentaaridest.

💪 Soovime MTÜ-le Elu Dementsusega jõudu ja jaksu kaitsta nende huvisid, kes ise oma vajaduste ja heaolu eest võidelda ei suuda, toetada lähedasi hooldusteekonnal ja muuta dementsus nähtavaks teemaks, millest räägitakse avatult, teaduspõhiselt ja inimväärikust austavalt.

Depressioonis inimene on vaimselt ja füüsiliselt vähem aktiivne, väldib sotsiaalseid kontakte, toitub halvemini, tema uni on häiritud. Kõik see vähendab aju stimulatsiooni ja võib kiirendada kognitiivset langust.

https://eludementsusega.ee/anneta/