Tiit Riisalo

🏢 10. korrusel dokumentidega töötades ja koosolekuid pidades võib silmaring jääda üsna ahtaks.

👉 Parema tunnetuse saamiseks tuleb ikka kohale 🚶‍♂️ ja oma 👀 vaadata.

👉 Nii tutvusin täna ja eile Ida-Virumaa ettevõtete ja omavalitsustega, et saada vahetu ülevaade, mis teoksil ja plaanis.

👉 Suur rõõm oli teadmisest, et Õiglase ülemineku fondi toetused leiavad omajagu huvilisi ning aitavad tõesti Ida-Virumaa ettevõtlust.

👉Aitäh võõrustamast Viru Keemia Grupp, Lüganuse vald, Sillamäe linn, Põhjarannik, Vaba Lava Narva / Vaba Lava Нарва, BugBox ja Fortaco Estonia!

💪Viljandimaa on ettevõtlik!

Eile oli au tutvuda erinevate Viljandimaa ettevõtjatega ja arutada nendega olukorda Eesti majanduses.

⚙️MetEst Metall ja Steel on tugev tegija ja majanduse kasvumootor Karksi-Nuias. Selge on see, et energiaturul on muutlikud ajad ja lähiaastate perspektiiv vajab selgust. Niisamuti tuleb ka riigi ettevõtlustoetustesse sisse vaadata.

🖥️ EZIIL on uus ja kiiresti arenev tarkvaraettevõte, mis keskendub tööstuses keeruliste detailide tootmisele. Näiteks Pärnu sild, mille ehitamiseks tuleb omavahel kokku panna klappima umbes 24 000 eri tükki. Kuidas? EZIIL lahendab selliseid ülesandeid.

☀️Rohetehnoloogiad on uus kiiresti arenev majandusharu ja Solarstone hea näide, kuidas rohemajanduses edukalt läbi lüüa. Lisaks tootmisele on nad ka hea näide, kuidas kasutada avaandmeid (kaardiandmed ja Euroopa Kosmoseagentuuri sateliidiandmeid) uute IT-lahenduste arendamiseks.

🇪🇪Kohtumiselt Viljandimaa ettevõtjatega saab teha ühemõttelise järelduse: nende mure Eesti majanduse pärast on siiras. Raha ei tule seinast ja kui ettevõtlusel puudub optimism, siis annab see sama väljavaate ka kogu ühiskonna käekäigule. Õnneks on Viljandimaa ettevõtjad tahet täis ja valmis 100% kaasa mõtlema ja kaasa tegutsema, et Eesti majandus taas tõusule viia.

🌱Ja õhtuks tagasi Tallinna andma üle auhindu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumile. Mul oli hea meel Pärnu ja Viljandi kogemuse põhjal tõdeda, et arusaam ESG vajalikkusest on jõudnud väga laia ringi ettevõtjate hulka.

Ja viimaks Viljandi ja Pärnu osas ka suur tänu meestele, kes hoiavad ettevõtluse lippu kõrgel: Toomas Kuudale, kes on aastakümneid vedanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Pärnus ja suur aitäh Mati Ilisonile, kes on pea sama pikalt olnud Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluse vaim!

☀️Pärnu on täis energiat!

Hommik algas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsel kohtuma Pärnumaa ettevõtjatega. Arutelust mõned märksõnad: majanduse regionaalne tasakaal, töötutoetus, bürokraatia, strateegilised eesmärgid ja planeerimine, eksport.

🎮 Päev jätkus loomemajanduse meistriklassis mänguarendaja Gamecan juures. Ettevõttel on ambitsioonikad plaanid kiirelt areneval turul.

🎙️Pärnu Postimehes vestlesime Raido Keskkülaga Eesti majandusest.

⚙️Ja AQ Lasertool OÜ kõrgtehnoloogiline tootmine näitas majandusse loodavat lisandväärtust praktikas.

Aitäh, Pärnu!

P**k jutt lühidalt: aitäh Riigikogule võimaluse eest rääkida Eesti majandusest ja selle tulevikust. Aitäh ka huvitava ja vajaliku arutelu eest, mis hetkel veel kestab.

P**k jutt pikalt ehk minu pöördumine Riigikogule:

Austatud istungi juhataja,
lugupeetud riigikogu liikmed!

Kogu maailmas on praegu väga muutlik aeg. Kui eelmistest kriisidest tõusis Eesti lendu, sai nendest tugevamaks, siis seekord on oht, et enam nii ei lähe. Eesti majandus on üheksa kvartalit järjest languses ja iseenesest ei parane miski. Me peame tegema muutusi.

Muutusi on vaja lühiajalises, kuid ka pikas perspektiivis. Küsimus pole mitte ainult Eesti majanduse hetkeolukorras, vaid selles, kas me üldse enam teiste riikidega tulevikus konkureerime. Maailmamajandus on suures liikumises. Turule sisenevad uued tehnoloogiad, käib uus tööstusrevolutsioon ja tootmiste ümberliikumine. Nii nagu elekter ja internet mängisid maailmamajanduses jõukeskmed ümber, teeb praegu sama tehisintellekti võidukäik.

Ettevõtlus on alati riigist sammukese ees ja näitab suunda, kuhu liikuda. Investeeringud on viimased kolm kvartalit kasvutrendis. Farmakoloogias rajavad teed PharmaParki 50 miljoniline investeering ja Repligeni 12 miljoniline investeering. Õige pea saab avalikuks Skeletoni uus vesinikutehnoloogia investeering Eestisse. Elektroonikatootja Ericsson teeb Eestisse 150 miljonilise investeeringu. Näiteid, kuidas tootmine muudab kurssi ja muutub Eestis järjest enam kõrgtehnoloogiliseks, on veel ja veel.

Oluline osa on ka Eesti kuvandil. Maailmas on selleks digiriik. Kui me seda ei arenda, pole Eestil kümne aasta pärast ka kuvandit mitte. Lõuna-Korea, Singapur, Ukraina – riigid, mis ehitavad juba praegu uutmoodi digiriiki, on Eestit seljatamas.

Digitaliseerimine on viinud andmed paberilt virtuaalsele kujule. Järgmine digihüpe on nendele andmetele anda väärtus. Automatiseerida nende liikumine, pakkuda teenuseid ja teha otsuseid nende põhjal. Tulevik on targa andmemajanduse päralt.
Olen majandus- ja IT-ministrina valinud tegeleda probleemidega, mis annaksid Eestile hoo ja energia järgmisteks aastakümneteks. Praegune kriis toob välja valupunktid, miks Eesti tammub paigal. Vaja on muutust ja reforme. Selle visiooni ma olen ka pakkunud nii majandusplaani kui personaalse riigiga.

Austatud riigikogu! Aeg on vaadata sissepoole: millised valikud olete viimase aastaga teinud teie või millised valikud tegemata jätnud? Milline on meie ühiskonna suhtumine majandusse ja ettevõtjatesse?

Pöörduksin teie poole Indrek Neivelti sõnadega. „Ettevõtjad, kes on kolmkümmend ja rohkem aastat tegelenud oma ettevõtete ja nende kaudu meie majanduse ülesehitamisega, on väsinud. Väsinud bürokraatiast. Väsinud sellest, et mida aeg edasi, seda vähem meiesuguseid usaldatakse.“

Mina usaldan Eesti ettevõtjaid. Kui ei oleks ettevõtlikke inimesi, oleks meie majandus eluta. Jah, nagu ütleb majanduse põhitõde: ettevõtja eesmärk on teenida kasumit. Aga see kasum on hüve Eesti ühiskonnale. See on maksuraha. See on areng. Koos meie ettevõttega kasvab ka Eesti. Kui te ütlete maailmas Skype või Wise, Bolt või Skeleton, siis Eestit tuntakse just tänu nendele ettevõtetele. Nad on viinud Eesti maailmas kaardile. Neid, kes teevad Eesti selle piiridest suuremaks, tuleb hoida.

Ometi on meil kodus maad võtnud ettevõtjate suhtes umbusk ja usaldamatus. Kui ettevõtja panustab oma jõu ja teadmistega valdkondades, mida ta tunneb, kui kaitseb oma huve, teeks ta justkui midagi kurja.

Konkurentsivõime tõstmiseks peab meie riik olema lihtne ja usaldav. Eesti edu on rajatud ettevõtjaid võimestavale riigile. Me ei tohi unustada, kust tulevad ressursid meie heaolu ülalhoidmiseks. MKMi majanduspoliitika plaani üks läbiv põhimõte on, et Eestis peaks olema lihtne olla ettevõtja. Tõesti – lihtsamaks saab riiki teha, kuid usaldus on suhtumise küsimus.

Valdav on mõtteviis piirata, reguleerida ja koormata. Ja siis me üllatume, kui siit lahkutakse. Ükski riik, eriti veel väike Eesti, ei ole nii suur, et ettevõtjad ühiskonnaelust välja tõugata.

Olen kutsutud riigikokku, kuna ma suhtlen ettevõtjatega. Kuigi olen aasta jooksul kokku puutunud sadade ettevõtetega, on peamiselt tähelepanu all Bolt. Tubli Eesti ettevõte, suur maksumaksja ja Eesti asja ajaja. Ei ole nad saanud erikohtlemist, ei ole nad saanud eeliseid. Ainus etteheide on, et Eestis toimub riigi tasandil suhtlus ettevõtetega.

Ütlen ausalt, et ma suhtlengi Eesti ettevõtjatega ja siin pole midagi häbeneda. Umbusaldama peaks majandusministrit, kes meie ettevõtjatega ei suhtle. Tunnistame seda või mitte, aga nendeta ei oleks meil ka majandusest midagi rääkida.

Head riigikogu liikmed, tänan teid võimaluse eest Riigikogus kõneleda. Mu sõnum on kogu riigikogule, seejuures ka oma koalitsioonipartneritele ja Eesti avalikkusele.

Valitsused tulevad ja lähevad, kuid valupunktid Eesti majanduses jäävad. Lahendus ei ole tõsta raha tõsta ühest kohast teise, sest probleemid majanduses jäävad. Lahendus pole ka lõputu laenamine, millega toetatakse Tallinna kesklinna kinnisvaraprojekte, mis kahjuks ikka valmis ei saa.

Kas valitsus oleks saanud teha viimase aastaga rohkem? Jah, kindlasti, aga nagu poliitikas ikka, on koalitsioonipartneritel erinevaid nägemusi: kes keskendub majanduskasvu asemel missioonimajandusest kõnelemisele, kes arvab, et Eesti digiriik on valmis ja uusi teenuseid võimaldavale taristusse pole mõtet kulutada. Üksmeelse majandusstrateegia puudumine tähendab, et seisak on ilmne: asjad ei liigu soovitud tempos.

Eesti õigusruum muutub aasta-aastalt keerulisemaks. Mitmete valdkondade tippadvokaadidki tunnistavad, et neil ei käi jõud üle aina kasvavast seadusandlusest. Rääkimata siis ettevõtjatest. Valitsuse ülesanne on siin luua selgust, mitte vabaduse asemel ettevõtjaid piirata, reguleerida, näpuga näidata. Iga uue seaduse ja kohustusega peab esimene küsimus olema, et kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Ettevõtja töö on tegeleda ettevõtlusega, mitte veeta oma töötunde riigile aruandeid täites.
Samal ajal tuleb mõista, et Euroopast tulev seadusandlus ei kao kuhugi ning valitsuse töö on ka aidata ettevõtjaid sellest läbi navigeerida. Eestis on tublisid ametnikke, kes seda ka teevad. VKG, Skeleton ja Magnetic MRO on vaid ühed näited, kellega koos on Euroopa bürokraatiakaridest suudetud edukalt läbi seilata.

Olukorrast Eesti majanduses. Kaks aastat kestnud stagnatsioonis on raske leida helget nooti.
• Viimati oli Eesti SKT plussmärgiga 2022. aasta I kvartalis.
• Samuti hakkas eksport 2022. aastal kukkuma ega ole senimaani taastunud.

Eesti kaubanduspartneritel on keeruline aeg. SKP langusega on kaasas käinud ka tootlikkuse ja innovatsiooni kahanemine, sest raha kulub arendamise asemel eluspüsimisele. Majanduses on tunda ebakindlust ja pessimismi.

Ei ole mõtet üle korrata, kes tegi või ei teinud. Saalisolijad teavad väga hästi, mis meid praegusesse olukorda tõi. Konvergents ei vea majandust enam edasi ja Eesti on majanduskasvu tabelis viimaste seas. Paljud teist olid võimul, kui majanduses hakkasid asjad hapuks minema. Inflatsioon kruvis, säästud olid headel aegadel ära kulutatud ja Eesti võlakoorem kasvas. Ent näpuga näitamisel pole mõtet. Tähtis on liikuda edasi.

Austatud riigikogu, kutsun teid üles kaasa arutama. Majanduspoliitikate põhimõte ehk MKMi majandusplaan, kus on palju sees ka Eesti ettevõtjate ideid, on varsti juba kolmandat kuud kõigile avalik. Aprillis andsin Eesti 2035 arengukavast rääkides majandusplaanist ülevate ka riigikogule. See on koht sisuliseks aruteluks, kuidas anda Eesti majandusele uus hingamine. Minu üleskutse on teha seda koos, sest retoorika ega poliitiline nääklemine meid edasi ei vii.

Ambitsioon kahekordistada Eesti majanduse maht 2035. aastaks toetub kahele juhtmõttele: et Eestis oleks lihtne olla ettevõtja ja et riigi ressursid suunataks suurema lisandväärtuse tootmisele. Vabadus ja tark tegutsemine on plaani orientiiriks.

See on võrdlemisi mahukas plaan, kuhu on kokku kogutud varem ühiskonnas kõlanud ja kirja pandud ideed ja mõtted. See on värske kaart, et orienteeruda uue kasvu poole. Mitmete ettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega suheldes on nende sõnum, et see on hea plaan ja suund on õige. Ja mul on selle üle hea meel, et oleme ettevõtjatega samal lehel. Ent neil on ka õigus, kui nad ütlevad, et kuigi plaan on hea, siis selle väärtust tõestavad teod.
Konkreetsed sammud. Mida me siis täpsemalt teeme? Selmet punkthaaval majandusplaani punkte lugeda, toon välja konkreetsed sammud, mille oleme MKMis majandusplaanist selle aasta prioriteediks võtnud.

Fookuses on viis suurt punkti. 1) Investeeringud; 2) Eksport; 3) Kapitali kättesaadavus; 4) Tööjõud; 5) Bürokraatia ja aruandluse vähendamine

1) Esiteks investeeringud, mis tähendab senisest soodsama ettevõtluskeskkonna kujundamist, et Eesti oleks investoritele atraktiivsem. Nii Eestist kui välismaalt pärit investeeringuid tuleb käsitleda tervikuna. Mida siis teeme:

• Suurinvestori toetus. Näeme, et kõik Euroopa riigid võistlevad investeeringute nimel. Poola, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa – nende toetused suurinvesteeringutele on kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Selge on, et Eesti praegune kuni 3 miljoni euro suurune suurinvestori toetusmeede enam ei õigusta end. Meie ettepanek on see toetus tõsta kuni 20 miljoni euroni. See tähendab, et rahastaksime keskmiselt aastas kahte suurt üle 200 miljoni maksvat projekti, mis tooksid maksutuluna riigile arvestuslikult tagasi ühe investeeritud euro kohta neli eurot. See ettepanek on valitsusele esitatud.
• Taastuvenergia hinnalagi. Võrreldes naaberriikidega maksavad Eestis energiamahukad ettevõtmised puidu- ja keemiatööstuses ja muudes valdkondades taastuvenergia eest suurema elektriarve. Kas lepime sellega, et need tootmised kolivad naaberriikidesse? Meie ettepanek on taastuvenergiatasu suurtarbijatele diferentseerida ehk üle 1 GWh tarbivatel tootmistel oleks taastuvenergia tasu senisest madalamas määras.
• Rohekoridor. Eesti on SKP asemel pahatihti valinud menetlemise. Samal ajal, kui ametnik menetleb üks dokument teise järel uut investeeringut, siis ettevõtjale tähendavad need oodatud aastad, mil tootmine seisab, tulu kirjutamist korstnasse. Soovime seni aastaid võtnud protsessid lühendada poolele aastale. See protsess ehk investeeringute roheline koridor on meil käsil koos regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja kliimaministeerumiga. Septembriks valmistame ette esimesed niinimetatud rohekoridori investeeringu pilootprotsessid ning kui kõik läheb edukalt, on 2025. aastast on lubade kiirem menetlemine juba norm.
• Rakendusuuringute keskus. Selleks, et uute toodetega turule tulla, aitame ettevõtjatel neid uusi tehnoloogiaid katsetada ja skaleerida Metroserti alla loodud Rakendusuuringute Keskuses. Tänavu käivitame investeeringud vastavalt Metroserti äriplaanidele kahes RUKi ärisuunas.

2) Eksport. Eesti majanduse valukoht on langev eksport. Jahtuv majandus Põhjamaades ja Saksamaal mõjutab tugevasti ka Eesti ettevõtteid. Meie suund on viia Eesti ettevõtted maailmas uutele turgudele ja anda eksporditegevuseks riigi poolt suurem tugi.

• Ekspordistrateegia. Teeme esimest korda ühise jõupingutuse MKMi, Välisministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Regionaal-ja põllumajandusministeeriumiga, et kujundada strateegiline ja koordineeritud tööplaan Eesti ekspordi edendamiseks.
• Diginomaadid. Nende tulu tuleb välismaalt, kuid nende raha jääb Eestisse. Seni on Eesti välja andnud umbes 530 diginomaadi viisat. Nende keskmised kulutused Eestis on umbes 2000 eurot kuus. Lihtne aritmeetika näitab, et kokku oleks nende igakuine panus Eesti majandusse julgelt üle miljoni euro. Soovime nende sissetuleku nõuet madaldada 3500 euroni, et lähiriikidega konkureerida.

3) Kapitali kättesaadavus.

• Kaitsefond. Mai alguses kuulutasime välja riikliku fondivalitseja SmartCapi alla loodava kaitsefondi loomise. Eesti kaitsetööstus on suure potentsiaaliga tärkav sektor. Maailma kapitaliturul on aga turutõrge kaitsetööstust puudutavates investeeringutes – surmava jõuga valdkond on tihtilugu välistatud. Seetõttu investeerib Eesti kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse arengusse esialgu 50 miljonit eurot ja oma osa annab sellele juurde ka erasektor.
• TA töötaja finantsstiimul. 2024. aasta jooksul toetab riik ettevõtete Teadus ja Arendus-töötajate palgakulusid 6 miljoni euro ulatuses. Ehk et teadus- ja arendustöötajate eest makstud tulumaks tagastatakse ettevõtetele osaliselt.
• EISi finantseerimisvõimekuse kasvatamine. Suurendame 2024. aastal EISi otselaenude sihtkapitali ettevõtjale ebapiisava omafinantseeringu probleemi lahendamiseks 100 miljoni euro võrra. Näiteks võimaldab see kasvatada EISi ekspordilaenu kuni 15 mln euroni välisostja kohta.
• CERNiga liitumine. Eestil tuleb CERNi asutamiskonventsioon ja sellega kaasnevad dokumendid ratifitseerida Riigikogus. Minu palve on, et te seda ka teeksite ja võimalikult kiiresti. Täisliikmelisusel on mõju ettevõtetele, kelle jaoks kaob ära ära assotsieerunud liikmemaksu ülemine piir CERNi hangetel osalemisel. Eesti ettevõtted osalevad nendel hangetel väga aktiivselt.

4) Tööjõu kättesaadavus

• Muutuvkvoot. Ettevõtjad ütlevad, et neil on puudus kvalifitseeritud tööjõust ja nende väidet toetab ka tööjõuturgu prognoosiv OSKA raport. Meie ettepanek on luua Eestile lisaks olemasolevale kvoodile muutuvkvoot 0,1% majandussurutise tingimustes ja kui majandus kasvab 2% või rohkem, siis oleks kvoot 0,2% elanikkonnast. See tähendaks tööjõuturule täiendavalt kas 1300 või 2600 lisaspetsialisti. Lisaks, kuna kehtib vähemalt keskmise palga maksmise nõue, oleks Eestile otsene maksutulu umbes 15-30 miljonit eurot aastas.
• Tööhõiveprogrammi paindlikumaks muutmine. Mullu võtsime vastu tööhõiveprogrammi järgmiseks viieks aastaks. Lühidalt öeldes muutub töötute ümberõpe sisulisemaks ja efektiivsemaks. Samuti on praegu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga ettevalmistamisel kutseharidusreform, et Eesti haridussüsteemist tuleks rohkem ja parema kvalifikatsiooniga spetsialistid.

5) Bürokraatia ja aruandluse vähendamine.

• Selle keskmes on andmepõhine aruandlus. Eesmärk on aruandluseks nõutud andmed standardiseerida, et ettevõtjatele halduskoormust vähendada. 2024. aasta lõpuks saame loodetavasti täisautomaatseks järgnevad aruanded:
-> majandusaasta aruande esitamine
-> tööaja ja palga andmete esitamine
-> põllumajandusettevõtetele mõeldud põlluraamatu arendused
-> jäätmekäitlejatele vajalikud jäätmearuandluse arendused
• Nii elu- kui ärisündmuste vaates arendab Riigi Infosüsteemide Amet sellel aastal välja vähemalt 10 teenust ehk võimalus e-teenust kasutada ühes voos ja vaates, mitte hüpata erinevate ametkondade vahel. Ettevõtetele arendatakse näiteks välja nende tegevuslubade ja töötajatega seotud toimingud. Keskne volituste süsteem PÄÄSUKE on arenduse lõppfaasis. Nende teenuste eesmärk on suhtlus riigiga muuta lihtsaks ja loogiliseks.
• Elujõulisuse indeks. Luuakse andmepõhine rakendus ettevõtjatele, et hinnata ettevõtte raskustesse sattumise ohtu.
• Tunne Oma Klienti ehk KYC tööriist. Et ettevõtjad ei jääks piiriüleste pangaülekannetega toppama, teeme tänavu suve alguses pilootprojekti komplekspäringuga, mille abil kontrollitakse ettevõtte klientide ja äripartnerite isikusamasust ning selgitatakse välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riskid.

Austatud riigikogu, head kuulajad!

Eesti on teelahkmel. Me kas jätkame samaviisi, ei muuda midagi ja laseme köiel käest lohiseda. Laseme muul maailmal endast mööda sõita. Või haarame sellest köiest, nendest võimalustest, mida muutunud globaalne majandus ja kiiresti arenev tehnoloogia pakub. Meil peab olema julgust ja nälga muutusteks. Plaan kahekordistada kümne aastaga Eesti majandus ei ole utoopia, vaid need on hädavajalikud muudatused, et meie majandus püsiks konkurentsivõimeline.

Plaan Eesti majandusele on olemas. Kutsun teid üles seda sisuliselt ja päriselt arutama ja seda rakendama. Kutsun teid üles leidma ühisosa, et majanduse konkurentsivõimest kujuneks Eestile sama oluline ja üksmeelne küsimus nagu on meie kaitsepoliitika. Lõpuks sõltume me kõik Eesti majanduse käekäigust ja peame selle eest ka ühiselt hoolt kandma.

Paistab, et Eesti Ekspressi lugu minu aadressil on ajendatud ajakirjaniku soovist mind isiklikult rünnata. Ei ole nad avaldanud välisvisiitide infot neile saadetud terviklikul kujul, kust selgub, miks on tänavu esimesel poolaastal reisikulud erandlikult kõrged. Ei ole nad avanud terviklikku pilti, milline on välisvisiitide kord ministritele ja kuidas seda läbi aastate on rakendatud. Seetõttu on ka kummastav ja tekitab küsimusi, et miks nüüd ja miks just mina olen võetud sihikule. Selgemaks saab see siis, kui kuulata Eesti Ekspressi ajakirjanikku tänast kirjeldust, miks ta selle loo kirjutas.

„Tiit Riisalo, kes töötas viis aastat vabariigi presidendi kantselei direktorina, nägi viis aastat kõrvalt, kuidas president lendas viis aastat äriklassis, nüüd sai ise juhtivale kohale ja nüüd täidab umbes oma kauaaegset unistust, mida ta viis aastat jutti sealt tagant vaatas, et tahaks ka seal lennuki eesotsast juhtida. Ainult, et Tiit Riisalo unustas ära, et ta pole… ma ei taha öelda, et mõttetu minister, aga ministrite hierarhias kindlasti mitte top viie seas olev minister.“

Taoline selgitus ning võrdlused Urmas Reitelmanni ja Mailis Repsiga panevad kukalt kratsima. Õige on siin küsida, et mis on Ekspressi ajakirjaniku loo kirjutamise ajendiks: kas tema lugu on kantud ajakirjaniku eetikast säilitada oma töös tasakaal ja objektiivsus või lähtub Ekspress loo fookuse seadmisel ajakirjaniku isiklikust ilmavaatest?

🛫Eesti majandusele hoo andmiseks peab olema ambitsiooni, aga ka kiiret tegutsemist.

Oma avasõnades iduettevõtete ja tehnoloogiakonverentsil Latitude-59 ja selle avaüritusel Thinking in Billions just seda ma ka rõhutasin.

https://www.mkm.ee/uudised/riisalo-suurelt-peab-motlema-mitte-ainult-rahas-vaid-ka-ideedes

Kohtusime täna FinanceEstoniaga, mis on sillaks finantssektori ja tehnoloogia vahel ning ühendab rohkem kui 80 ettevõtet ja asutust.

⚓️ Finance Estonia esindajad tunnustasid MKMi plaani kahekordistada Eesti majandus ja tegid ka omalt poolt ettepaneku, kuidas parandada kapitali kättesaadavust ja anda finantssektorile hoogu majandusse suurema lisandväärtuse loomisel.
🛫 Majandus läheb tõusule, kui Eestis on lihtne olla ettevõtja: üleliigsete bürokraatlike takistusteta ja vaba ellu viima oma parimaid ideid. Fintechil ja Eesti kapitaliturul on kõvasti potentsiaali ja meie töö on luua neile võimalused selle potentsiaali realiseerimiseks.

🇫🇮 🇪🇪 Sellesse nädalasse mahtus ka äridelegatsiooniga visiit Helsingisse. Alati on rõõm anda oma panus, kui on tarvis aidata Eesti ettevõtetele uksi avada.

🚢 Kohtusime Helsingi sadama juhtkonnaga ning osalesime Soome ja Eesti ettevõtjate ümarlaual, et uurida koostöövõimalusi peaasjalikult merenduse, aga ka laiemalt transpordi- ja logistikavaldkonna digitaliseerimisel ja arendamisel.

Soome on Eesti suurim kaubanduspartner ning hästi toimivad transpordikoridorid ja logistikavõrgustik on mõlema riigi majanduse seisukohalt väga olulised.

EASi ja KredExi ühendasutus Sven Sakkov Ampron Cone Center OÜ Estonian Marine and Manufacturing Initiative -EMI GoSwift HHLA TK Estonia LTH-Baas As Net Group Nortal Proekspert SRC Port of Tallinn / Tallinna Sadam

Käisin eile heade mõtete linnas Tartus.

✅ Rääkisin Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorite (ESA BIC) võrgustiku üritusel, et süvatehnoloogiate laborist masstootmisesse jõudmiseks on hea koostöö riigi, teadusasutuste ja ettevõtete vahel oluline – ESA BIC on seda väga hästi tõestanud.
Meie enda inkubaator alustas 2017. aastal ning nüüdseks on programmis osalenud 27 Eesti iduettevõtet. Riik on panustanud sinna 1,2 miljonit eurot, ettevõtted on kaasanud 42 miljoni euro jagu kapitali ning loodud on 167 töökohta. 🚀

✅ Külastasin Sparkup Tartu Teadusparki, kus tutvusin nende värske arengustrateegiaga ning teaduspargis tegutsevate teadusmahukate ettevõtetega CrystalSpace, Spaceit, Evikon MCI ja H2Electro, kellel on kuhjaga ambitsiooni ja tahet panustada tehnoloogia ja majanduse arengusse.

✅ Kohtusin Tartu Ülikooli andmeteaduse õppetooli juhataja Jaak Viloga, et arutada terviseandmete teemal. See on valdkond, mis pakub targal toimetamisel häid innovatsiooni-, äri- ja ekspordivõimalusi.

🙏 Aitäh asjaosalistele! Kalendrist juba paistab, et lähiajal on taas põhjust Tartusse tulla.

Andrus Kurvits Raimond Tamm

Tutvustasin täna hommikul Vikerraadios eile valitsuses arutatud Kaitsetööstuse Fondi loomist.

📍 Loome SmartCapi fondi esialgse mahuga 50 miljonit eurot, kuhu lisandub kolmandiku võrra juurde erasektori panus, et toetada Eestis kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse arengut.
📍 Leevendame turutõrget, kus erakapital näeb kaitsetehnoloogia arendamises liiga suurt riski. Ometi on see kiiresti arenev valdkond, mis lisab kaitsekihti ka Eesti julgeolekule.
📍 Täpsemad fondi tingimused saavad paika 4. juulil.

Intervjuu on järelekuulatav ERRis.

Tiit Riisalo: kaitsetööstusfond aidaku eeskätt uusi tulijaid | Vikerhommik. Märt Treier | Vikerraadio | ERR ERR

Kirjutan Eesti Päevalehes töötushüvitise reformist.

Uue süsteemi pilt saab selgemaks, kui tuua mõned näited:

📍Kes on töötanud enam kui 12 kuud ja kelle töösuhe lõpetatakse näiteks koondamise tõttu, saab ka edaspidi sissetulekuga seotud töötuskindlustushüvitist. Nii nagu praegu.

📍Kes on töötanud vähem kui 12 kuud, kuid viimase 3 aasta jooksul vähemalt 6 kuud, saab edaspidi uut baasmääras töötuskindlustushüvitist.

📍Kes on töölt lahkunud kas omal soovil või poolte kokkuleppel, saab edaspidi baasmääras töötukindlustushüvitist.

Riik ei plaani ühtegi töötut „tänavale visata“. Vastupidi – paljudele töötutele muutub olukord paremaks. 2023. aastal said uutest registreeritud töötutest töötuskindlustushüvitist vaid kolmandik ehk umbes 31 000 inimest. Ülejäänud kaks kolmandikku said hüvitise asemel töötutoetust. Miks? Nad ei olnud töötanud vähemalt 12 kuud või nad olid lahkunud töölt näiteks poolte kokkuleppel või omal soovil.

VASTUKAJA | Tiit Riisalo: riik ei viska töötuid tänavale Töötushüvitiste reformi eesmärk on süsteemi lihtsustada ja muuta seda õiglasemaks. Et inimesed, kes on süsteemi panustanud, saaksid sealt õigel ajal ka vajalikku tuge.