SALK

Kas vastab tõele, et talvel seisab Eestimaal tuuleõhk kuude kaupa paigal, tuulikud jäätuvad kringliks ja ainuke viis natukenegi kodumaist elektrit saada on põlevkivi katlasse kühveldada? Kaido võttis kätte, kaevas ennast läbi elektribörsi avaandmetest ja tuvastas, et tegelikult on talvel tuult tublisti ja see aitab ka pikema külma perioodil kõrgeks kiskuvaid hindu madalamaks tõmmata. Ning Soomet ja Balti riike ei taba tuul ja tuulevaikus sugugi alati ühes rütmis - ka sel talvel toetas Soome ja Leedu suur tuuletoodang meie varustuskindlust ja hindu. Lõpetuseks tuleb ka retsept, kuidas lähikümnendil meie elektrit odavamaks saada!

Talvistest elektrihindadest andmepõhiselt Elektribörsi avaandmed annavad faktipõhise aluse hindamaks lugusid meie elektrihindadest

Mida arvab Eesti inimene elektriasjandusest? Kas meie elekter peaks tulema päikesest, puidust, põlevkivist või Soomest? Kuidas saada üle tuuleparkide NIMBYst? Tõnis ja Kaido kirjutavad Salga ja Rohetiigri koostöös valminud põhjalikust keskkonnateemade uuringust, mis paneb näpu muuhulgas ka nende küsimuste peale.

https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120427101/tonis-leht-ja-kaido-keerma-andmed-kinnitavad-et-eesti-inimesed-toetavad-taastuvenergiat

aeg lendab - juba 5 aastat tagasi:

Siin ka värske ja veidi põhjalikum ülevaade sellest, kuidas Tallinnas valimised läksid ja milles erinevad prognoosid eksisid. Valimistulemust loetakse mandaatides, mitte protsentides ja Keskerakonna ning EKRE enamus jäi kaugelt saavutamata - ja sugugi mitte ainult EKRE põrumise tõttu. Veelgi kaugemale jäi vahepeal kahtlustatud Keskerakonna ainuvõim.

https://substack.salk.ee/p/tallinna-kohalikud-valimised-olid

*pilt: Poliitilised Meemid (https://www.facebook.com/poliitilisedmeemid)

Ja üles sai ka värske Tartu prognoos.

Isamaa juhib, aga Tartu puhul on vaatlusi vähem ja seetõttu ka veapiirid suuremad. Reformierakond on kindlasti löögiulatuses ja Urmas Klaas jätkuvalt kõige eelistatum linnapeakandidaat, tema isiklikke hääli meie mudel ilmselt kinni ei püüa.
Kahepeale enamus ei ole välistatud, aga pigem jätkuvalt ebatõenäoline ja pigem välistatud, kui nii Parempoolsed kui Eesti 200 ületavad künnise.

Allpool otsas kemplevad künnisega Parempoolsed ja Eesti 200, kes on vastavalt veidi üle 5% ja täpselt 5% protsendi piiril. Nagu Reformierakonna puhul, nii ka Eesti 200 puhul võib nimekiri kastanid tulest välja tuua.

Huvitav on ka see, et Tartu puhul paistab märkimisväärne hulk hääli minevat muudele valimisliitudele ja erakondadele (Plaan B, Vabaerakond Aru Pähe), kes jäävad siiski ka kombineeritult künnisele alla.

Tehtud ei ole veel midagi ja kampaaniad jätkuvad kindlasti täie auruga järgmise pühapäevani välja.

Link kommentaaris 👇

Tegime koos Rohetiigri ja Turu-Uuringute AS-iga fookusgrupid, mis vaatasid sisse Eesti inimeste hoiakutesse metsa, kliima, (taastuv)energia, keskkonna jm teemadel.

Mida arvab Eesti inimene roheteemadest? Salga ja Rohetiigri uuringu fookusgruppide kokkuvõte

Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp vastas meie kriitikale - või siis täpsemalt öeldes vastas millelegi aga jättis vastamata asjadele, mis tegelikult vastamist vajavad. Võtsime siis veelkord ette selgitada. Jutt läheb paraku veidi tehniliseks, aga mis teha.

Konjunktuuriinstituut eksitab jälle Soomlaste metoodikamuutus ei ole Konjunktuuriinstituudi omaga võrreldav

Viimasel paaril aastal oleme saanud järjepidevalt kuulda, kuidas meie inimeste hinnangud oma toimetulekule on Euroopa madalaimate seas. Need väited tuginevad tavaliselt Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri andmetele, mis tõepoolest näitavad väga tumedat pilti. Lähemal vaatlemisel torkab aga silma, et see pilt muutus järsult mitu tooni tumedamaks juhtumisi just sel hetkel, kui KI läks andmete kogumisel telefoniküsitlustelt üle veebipaneelile.

Ettevaatust, metoodika! Konjunktuuriinstituut eksib Riigi fundamentaalnäitajate mõõtmisel tehtud statistilised vead lähevad kalliks maksma

Metsa- aga mitte kliimarahvas.