Core Group Transparency
(CGT)
27/04/2026
Late Post
Tetun:
Loron 23/04/2026, CGT-TL Asina Akordu Kontratu Subvensaun publika ho Gabinete Apoiu Sosiedade Civil (GASC), ho montante total USD 15.000 (Rihun Sanulu Resin Lima Dolar Amerika) ba periodu Fulan (9), hahu Fulan Abril to Fulan Dezembru 2026. Hodi Implementa atividade Formsaun Mekanismu Transparansia Industria Estrativa no Lala'ok Orsamentu Jeral do Estado.
English:
On April 23/04/2026 CGT-TL signed a public subsidy contract with the Civil Society Support Office (GASC), a total budget of USD 15.000 (Fifteen Thousand US dollar), for a period of nine (9) month, starting from April to December 2026. To implement the training activity on Extractive Industry Transparency Mechanism and State General Budge Procedures.
20/04/2026
CGT Realiza Workshop Konsultasaun no Validasaun ba Politika Salva Guarda Labarik
Díli, 16 Abril 2026 – Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL) realiza workshop ida kona-ba konsultasaun no validasaun ba Politika Salva Guarda Labarik, ho partisipasaun husi membru organizasaun sira no sekretariadu CGT.
Koordenadór CGT-TL, Jemicarte M. dos Reis, hateten katak objetivu husi atividade ne’e mak atu Sekretariadu CGT ho membru sira bele haree hamutuk no valida fali politika salva guarda labarik, atu sai hanesan matadalan ida ne’ebé klaru hodi guia organizasaun iha asuntu protesaun labarik.
Nia hateten katak politika salva guarda labarik sai hanesan prioridade ida importante, tanba politika ne’e atu proteje labarik sira husi maltratamentu, esplorasaun no abuzu, ne’ebé bele akontese iha situasaun saida deit iha moris labarik sira.
Iha oportunidade hanesan, fasilitadora workshop, Libania Carceres, iha nia aprezentasaun materia esplika katak objetivu husi politika protesaun labarik mak atu garante labarik sira hetan zero impaktu negativu husi programa sira ne’ebé implementa husi organizasaun.
Nia mos dehan katak politika ne’e importante atu proteje staff no reprezentante CGT sira husi akuzasaun sala ka suspeitu, liu husi implementasaun sistema relatoriu ne’ebé klaru, transparante no responsavel.
“Politika salva guarda labarik mos atu proteje dignidade no reputasaun organizasaun no parseria sira, no dezanima ema ne’ebé halo abuzu seksual ba labarik sira liu husi prosedimentu ne’ebé rigorozu,” dehan Libania.
Nia mos hatutan katak maski CGT la servisu direta ho labarik sira, organizasaun servisu hamutuk ho inan-aman labarik sira iha komunidade, no antes implementa atividade iha baze, presiza halo asesamentu uluk atu asegura seguransa no protesaun labarik.
Membru sira ne’ebé partisipa iha workshop ne’e mos agradese ba CGT-TL, tanba fasilita ona espasu aprendizajen ida kona-ba politika salva guarda labarik, ne’ebé bele sai hanesan referensia ida atu aplika mos iha sira nia organizasaun rasik.
Total partisipante iha atividade ne’e hamutuk ema nain 18, kompostu husi feto 11 no mane 7, ne’ebé reprezenta organizasaun membru sira hanesan AEPTL, CDI, Luta Hamutuk, FHF, AEFD, no mos sekretariadu CGT-TL.
Atividade ne’e realiza tamba hetan apoiu husi DFAT Australiu Liu husi Parseiriu OXFAM Timor Leste
Workshop ne’e realiza iha Salaun Asosiasaun HAK, Farol, Díli, iha quinta-feira (16/04/2026).
01/04/2026
CGT-TL Realiza Treinamentu Finansiamentu klimatika no Mudansa Klimatika iha Suku Dato
LIQUICA 31 MARSU 2026: Core Group tranparency Timor-Leste realiza treinamentu hodi hasae kuinhesementu konaba asuntu Finansiamentu klimatika no Mudansa Klimatika iha suku Dato ,munisipiu Liquica.
Kordenador Core Group tranparency, Jemicarte Moniz dos Reis hatete, Mudansa klimátika sai hanesan asuntu globál ida neebé afeta nasaun hotu-hotu iha mundu, inklui Timor-Leste. Fenómena ida nee refere ba mudansa iha padraun klima, hanesan udan menus no bailoron naruk. Timor-Leste nia kontribuisaun ba emisaun karbonu iha nível global kiik teb-tebes 0.003%. No nia impaktu boot tebes.
Nia dehan Impaktu seluk mak feto sira hasoru Violasaun jeneru, dezafiu iha setor agrikultor, no deslokasaun tanba dezastre klimatika. Finansiamentu Klimatika mai TL atu suporta ba programa adpatasaun no mitigasaun husi Mudansa klimatika nunee iha Oxfam Timor-Leste, CGT-TL, APFTL halo tracking ba fundu klimatika nee mak apoiu mai iha Timor-Leste hahu husi tinan 2018-2023 hamutuk 242 Milhoes.
Nia akresenta objektivu husi treinamentu ida nee mak atu hasae Autoridade suku, no komunidade sira nia kuinesimentu ba mudansa klimatika no finansiamentu klimatika.
Iha fatin hanesan Xefe Suku Dato, Oscar da Silva apresia ho prezensa CGT nian tanba bele fahe ona informasaun kona ba mudansa klimatika no mos finansiamentu klimatika. Nia agradese tanba CGT bele fó hanoin fila fali konaba oinsa atu tau matan ba asuntu mudansa klimatika no finansiamentu klimatika nee. Karik ajensia ne'ebe mak atu lori projetu hanesan kuda ai oan tenke liu husi suku atu nunee suku bele verifika dididak ba projetu nee atu nunee bele garante ninia sustentabilidade.
Informasaun sira nebe ami hetan sei fahe tutan ba ami nia komunidade sira hodi hasae konsiensia komunidade sira atu labele tesi ai, sinu rai, no tenke kuda ai horis, no konserva bee matan
Atividade ne'e realiza tanba servisu hamutuk entre parseria oxfam Timor Leste ho Core Group tranparancy Timor-Leste liu husi programa Koutui.
Total partisipante hamutuk nain 33 kompostu husi mane 19 no feto 14.
Atividade ne'e realiza iha Sede suku Dato tersa feira (31/03/2026).
01/04/2026
CGT Kapasita Formasaun FK no MK Ba Autoridade lokal no Komunidade Suku Vatu Vou
LIQUICA 30 MARSU 2026: Core Group tranparency Timor-Leste realiza treinamentu hodi hasae kuinhesementu konaba asuntu Finansiamentu klimatika no Mudansa Klimatika iha suku Vatu Vou,munisipiu Liquica.
Jestor Programa Finansiamentu klimatika, Core Group tranparancy Timor-Leste, Laurentino Alves hatete objetivu husi prezensa CGT nian ohin loron iha ne'e atu kria ambiente diskusaun ida hamutuk ho autoridade lokal sira suku Vatu Vou nian. No diskusaun ida ne'e laos CGT mak koalia barak, maibe kompleta malu, saida mak CGT iha fahe ho iha ita boot sira no saida mak ita boot sira iha bele fahe mos husi liu liu ita boot sira nia esperensia hasoru mudansa klimatika iha suku Vatu Vou ne'e rasik.
Sekretariu Suku Vatu Vou Marcelino Chaves agradese ba prezensa husi CGT tanba bele ba too sira nia suku hodi partilha informasaun konaba asuntu Mudansa Klimatika no Finansiamentu klimatika. Nia dehan envolve autoridade lokal suku sira mak partisipa Iha formasaun, ne'e tanba liman ain komunidade nian, wainhira sira mai rona informasaun no sira mak sei habelar fali ba komunidade sira oinsa atu hamenus atividade sira ne'ebe mak kontribui ba Mudansa Klimatika.
Iha treinamentu ne'e komunidade sira mos hato akontesementu Mudansa Klimatika iha sira nia suku mak hanesan, bailoron naruk, bee matan sira menus, tasi sae, inundasaun inklui rai manas. Sira mos rekomenda CGT atu kontinua kapasita formasaun sira konaba Mudansa Klimatika, tanba asuntu ida ne'e Importante tebes ba komunidade sira.
Total partisipante hamutuk hamutuk nain 21 kompostu husi mane 19 no Feto nain 4
Atividade realiza tanba servisu hamutuk entre parseria oxfam Timor Leste ho Core Group tranparency Timor-Leste liu husi programa Koutui.
no Atividade ne'e rasik realiza iha Sede suku Vatu Vou, segunda feira (30/03/2026).
01/04/2026
Reflesaun Anual Entre CGT ho Membru
DILI 26 FEVEREIRU 2026: Core Group tranparency realiza reflesaun anual hamutuk ho membru CGT sira, hodi evalua fali servisu durante tinan ida ne'ebe mak CGT implementa ona .
Koordenador Core Group transparency Timor-Leste Jemicarte Moniz dos Reis hatete objektivu husi reflesaun nee atu haree hamutuk atinjimentu, susesu, dezafiu no oprtunidade sira inklui rezultadu durante tinan ida ba iha implementasaun atividade finansiamentu klimatika nian, no reflesaun mos parte importante tebes ba CGT-TL atu haree mos kooperasaun sira entre Sek. CGT ho Membru sira inklui ho Governu sira.
Board CGT Mario da Silva hatete, reflesaun ho membru sira ne'e Importante tebes hodi hadia hamutuk lakunas no difikuldades sira ne'ebe mak iha, para ba oin bele hadia dezempenhu servisu sira hodi lori sekretariadu eziste nafatin.
Entretantu iha diskusaun membru CGT sira mos hato ideia konaba sira nia partisipasaun membru ba atividade ne'ebe CGT implementa ona durante tinan ida mak hanesan, Sosializasaun konaba PAN EhD, estabelese Plataforma Klimatika, formasaun sira, kria enkontru regular kada fulan 3. Membru sira mos rekomenda CGT atu halo kordenasaun ho membru ba partisipasaun ativu /kontaktu, Kontinua halo formasaun plataforma Klimatika ne'ebe estabelese Iha suku 10, kontinua ho enkontru kada fulan 3.
Presiza CGT atu identifika isu prioridade sira liga ho Mudansa Klimatika no halo advokasia, CGT mos tenke servisu hamutuk ho Ministeriu ambiente ba politika Mudansa Klimatika.
Total partisipante hamutuk nain 27 kompostu husi membru sira mak hanesan, ASOSIASAUN HAK, CDI, LUTA HAMUTUK, FHF, MDI, KSI, HABURAS, AEPTL, AIS, RHTO, AEFD. Inklui Sek. CGT-TL.
25/03/2026
Reflesaun CGT-TL ho Membru Plataforma Klimatika
Dili 24 Fevereiru 2026: Core Group Transparency Timor-Leste realiza atividade refelsaun ho membru Plataforma Klimatika sira.
Koordenadór Core Group Transparency Timor-Leste, Jemicarte Monis dos Reis, hatete katak objektivu husi reflesaun Plataforma klimatika atu haree hamutuk fila-fali atinjimentu, dezafiu no kolaborasaun servisu durante hala’o iha tinan ida, no atividade reflesaun hanesan parte importante ida oinsa mak atu haree hamutuk kooperasaun servisu sira entre CGT-TL ho ekipa plataforma klimatika iha futuru.
Reprezenta membru Plataforma Klimatika, Xefe Suku Maumeta Victor da silva salienta, reflesaun ne’e importante tebes atu evalua fila fali servisu sira ne’ebé mak durante ne’e halo ona, ida ne’ebe mak la diak hadia no ida ne’ebe mak diak ona kontinua melhora diak liu tan iha futuru liu liu liga ba asuntu mudansa klimatika no finansiamentu klimatika.
Iha ambitu reflesaun, membru Plataforma klimatika sira mos hato’o sira nia ideia kona ba sira nia kontribuisaun bainhira involve iha Plataforma klimatika ne’ebe estabelese husi CGT-TL liga ho asuntu mudansa klimatika no finansiamentu klimatika mak hanesan, aprende materia barak liu husi prezensa CGT-TL hodi fahe fontes finanseriu klimatika, no mudansa klimatika, liu husi informasaun hirak ne’e ami bele iha kuineseimetu naton ba asuntu finansiamentu klimatika no mudansa klimatika oinsa atu halo mitigasaun no adaptasaun ba hasoru dezastre sira.
“Liu husi Plataforma klimatika ami hetan informasaun barak, no komesa ona aplika iha suku liu liu halo monitorizasaun ba projetu sira ne’ebe mak tama iha suku, oinsa nia impaktu ba komunidade liga ho asuntu finansiamentu klimatika no mudansa klimatika, fahe mos informasaun ba komunidade sira oinsa atu kuda iha ai iha foho lolon no bee matan, no mos husu komunidade atu labele tesi ai arbiru” .
Partisipa iha atividades reflesaun ne’e total partisipante hamutuk nain 30 kompostu husi feto 10 no mane 20, mai husi suku Seloi Malere, Lauhata, Maumeta, Talimoro, Lauala, Comoro, Bairo Pite, Motael inklui sekretariadu CGT.
Atividade ne’e realiza tanba servisu hamutuk entre parseriu Oxfam iha Timor-Leste no mos Core Group Transparency Timor-Leste liu husi programa Kotui.
Atividade halao iha Salaun Asosiasaun HAK, Farol, Dili, tersa feira, (24/03/2026).
19/03/2026
18/03/2026
Refreshing Traning Ba Plataforma Klimatika
16 Janeiru 2026 DILI:Core Group tranparency organiza refreshing traning ba ekipa plataforma Klimatia sira.
Objetivu husi atividade ne'e mak atu deskute konaba ekipa plataforma Klimatia sira nia kuinhesementu ba Monitorizasaun no evaluasaun wainhira iha implementasaun ruma iha suku liga ho asuntu Finansiamentu klimatika no Mudansa Klimatika.
Total partisipante hamutuk nain 31, kompostu husi ekipa plataforma Klimatka husi suku Seloi Malere, Aisirimou, Lauhata, Maumeta, Lauala, Talimoro, Comoro, Motael, Bairo Pite no mos sekretariadu CGT.
Atividade ne'e realiza tanba servisu parseria entre CGT no oxfam Timor Leste liu husi programa Koutui.
Atividade ne'e halao iha Salaun Asosiasaun HAK, Farol, Dili, segunda feira (16/03/2026).
13/03/2026
CGT Organiza Workshop Kona ba Mudansa Klimatika no Finansiamentu Klimatika
10 MARSU 2026 DILI: Core Group Transparency Timor Leste organiza Workshop kona ba Mudansa Klimatika no mós Finasiamentu Klimatika.
Koordenadór Core Group Transparency Timor Leste, Jemicarte M dos Reis, hateten katak objektivu husi Workshop ne’e mak atu Sosiedade Sivil, Akademiku no Mídia sira hatene kona ba lala’ok finansiamemtu klimatika iha Timor-Leste no harii reziliensia hasoru mudansa klimatika husi prespektiva jeneru. Inklui hasa’e Sosiedade Sivil, Akademiku no Midia sira nia abilidade hodi halo monitorizasaun no advokasia ba trasparensia no akuntabilidade finansiamentu klimatika iha Timor-Leste.
Nune’e nia saliente katak mudansa klimatika sai asuntu global ida ne’e afeta ba nasaun hotu-hotu iha mundu inklui Timor-Leste. Fenomena ida ne’e refere ba mudansa iha padraun klima, hanesan udan menus no bailoro naruk. Timor-Leste laos Nasaun kontribuisaun ba Mudansa Klimatika, no ita haree katak Timor-Leste nia kontribuisaun ba emisaun gas estufa hamutuk 0.003%, maibe nia impaktu boot tebes ezemplu hanesan akontese siklone seroja iha 4 de abril 2021, uma kain 10.000 tenke evakua ba iha fatin seguru, Uma kain 34.000 mak sai vitima no populasaun hamutuk 40 mak lakon vida. No impaktu seluk mak feto sira hasoru violasaun jeneru, dezafiu iha setor agrikultura, no deslokasaun tanba dezastre klimatika.
Eventu klimatika ne’ebé akontese no afeta komunidade sira hanesan bailoro naruk be’e maran, animal mate, feto sira tenke ba kuru be dook, udan la regular tempu kuda la klaru, atividade agrikultura sira labele halo atividade produsaun ho regular, udan extremu inunadasaun estraga komunidade sira nia hela fatin no sasan. No iha justisa klimatika ita husu ba nasaun boot sira atu responsabiliza aktu ne’ebé sira no atu kumpri mós konvensaun Internasional.
Nia informa liu tan katak finansiamentu Klimatika ne’ebé mak mai iha Timor-Leste partikularmente atu suporta ba iha programa adaptasaun no mitigasaun husi mudansa klimatika, nune’e hamutuk ho Oxfam, CGT-TL ho APFTL halo tracking ba finansiamentu klimatika mai iha Timor-Leste iha tinan 2018-2023 hamutuk milaun 242.
Reprezenta Board CGT Mario da Silva mos hatete, Timor Leste nia kontribuisaun ba mudansa Klimatika 0.003, maibe nasaun ne’ebé mak kontribui boot ne’e Xina segundu mak EUA no nia afetadu ba nasaun kiik sira iha ilha pasifiku tanba nasaun boot sira preparadu hodi hasoru mudansa klimatika.
" Hau hanoin CGT mos hola papel importante mos ba asuntu mudansa klimatika".
Entrentatu Sosiedade Civil, Akademiku no media sira mós salienta katak, kauza prinsipal husi saida mak hodi hamosu mudansa klimatika, tanba dalabarak akontesementu mudansa klimatika feto sempre vitima liu iha akontesimentu sira ne’e. Alternativu no mekanismu saida mak Timor-Leste iha hodi rezolve no normaliza fila situasaun ida ne’e atu nune’e feto labele sai vitima bebeik ba problema mudansa klimatika.
Enkuantu sira mós husu estadu Timor-Leste atu kria lei ida oinsa mak Timor-Leste atu asesu direita fundus kona ba klimatiku nian, ne’ebé apoiu husi nasaun parseriu tanba agora dadaun fundu klimatiku ne’ebé Timor-Leste iha tenke asesu fali husi husi agensia akreditadu sira.
Iha atividade Workshop refere, oradores sira mak hanesan Jestora programa Fundu Klimatika husi Alumi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL), Efigenia Makikit ne’ebé aprezenta kona ba “Feto sira nia esperiensia hasoru mudansa klimatika iha Timor Leste no Finansiamentu Klimatika iha Timor Leste”. No Jestor Programa Fundu Klimatika Core Group Transparency Timor-Leste, Laurentino Alves aprezenta kona ba Finansiamentu Klimatika inklui adaptasaun no mitigagasaun wainhira akontese mudansa Klimatika iha Timor Leste.
Total partisipante hamutuk nain 53 kompostu husi feto 25 no mane 28.
Enkuantu partisipante sira ne’e mai husi Sosiedade Civil sira mak hanesan, FONGTIL, TLCE, FTM, ASOSIASAUN HAK, AJAR, RHT0, AEPTL, FHF, MDI, HABURAS FOUNDATION, APFTL, no Akademiku sira husi ISC, UNITAL inklui media nasional sira mak hanesan, Tatoli.IP, RTTL.ep, NEON METIN, TIMOR POST no mos sekretariadu Core Group Transparency Timor-Leste.
Atividade ne’e organiza liu husi servisu hamutuk entre CGT-TL ho parseriu Oxfam iha Timor Leste liu husi programa Koutui.
Atividade ne’e rasik realiza iha salaun Asosiasaun HAK, tersa feira (10/03/2025).
02/03/2026
Clique aqui para solicitar o seu anúncio patrocinado.
Categoria
Website
Endereço
Dili